Mart Juur kinnitas, et tõenäoliselt ta aimab, miks teda on kirjanduspreemiale nomineeritud. "Tänapäeval on kirjandus nii laialivalguv, et kirjanduseks võib pidada ka seda, kes räägib," sõnas ta ja lisas, et tema räägib kirjandusest, sest talle meeldib väga lugeda. "See on mulle meeldib lapsepõlvest peale, ka mu vanemad lugesid väga palju, mulle toodi raamatuid nii poest kui raamatukogust, ma olen emale ja isale selle eest väga tänulik," mainis ta ja tõdes, et ta räägib kirjandusest kogu aeg. "See pole kunagi kirjandusteadus ega loeng, vaid ikka nii, nagu räägitakse, et millest räägib ja kas meeldis, seega ma ei viitsi rääkida asjadest, mis mulle korda ei lähe, see tundub ajaraisk."

"Muidugi räägin ma asjadest, mida ma olen lugenud, kuigi mul on kahtlemata olemas ka oskus rääkida sellest, mida ma ei ole lugenud," rõhutas Juur ja tõdes, et erilist lugemistehnikat tal ei ole, kuid kogenud lugejana oskab ta vahele jätta või edasi keerata, kui on vaja. "See ei ole kusjuures üldse raamatu halbuse näitaja, kui seda ette tuleb," sõnas ta, lisades, et enda meelest ei ole ta üldse liiga palju. "Päevas jääb aega ka muudeks tegevusteks."

"Eesti kirjanduse sees on mitu erinevat kirjandust ja mina küll ei väida, et ma oleksin kõigega kursis, mis vääriks kursis olemist ja mis ilmub," ütles Juur ja mainis, et on väga võimalik, on mitukümmend inimest, kes loevad värskelt ilmunud Eesti kirjandust, ja nende kokkupuutepunktid ei pruugi olla üldse tihedad. "See on hea märk, aga hoolikam võiks olla näiteks selline karakter nagu toimetaja, kes võiks olla kirjanduspildis nähtavamad."