Kirjanduspreemia nominent Susan Luitsalu: kavaldan inimesed probleemide juurde, millest nad midagi teada ei taha
14. märtsil antakse välja Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad, kus proosa kategoorias on nomineeritud Susan Luitsalu teos "Ka naabrid nutavad". ERR kultuuriportaalile antud intervjuus rääkis ta lähemalt, milline on tema kirjutamise stiil ja nomineeritud teose eesmärk.
"Meil on ühiskonnas palju uusi nähtusi, millega me pole varem toime pidanud tulema, näiteks internet. Siiamaani on inimesi, kes minu meelest alatähtsustavad seda nähtuse- või meediumina. Ekraanid ja internet ei ole asjad, mida me lihtsalt vaatame. Ekraanidest pääseb edasi maailma, milles paljud meist veel käituda ei oska," sõnas Luitsalu ning lisas, et tema raamatu üheks teemaks on küberkiusamine.
"Manitsesin kord täiskasvanuid mõtlema sellele, et nende laste taskus on telefoni näol portaal mingisse maailma ja neid ei tohiks lasta sinna üksi hulkuma. Siis hakkasin mõtlema, et minu raamatu tegelane ei tea samuti, mida seal maailmas teha. Ta kaob sinna nii ära, et lõpuks tuleb tal tegemist politseiga," selgitas autor raamatus puudutatud teemat.
"Olen kirjutanud palju kolumne, millest on ilmunud ka kogumik. Veel olen kirjutanud ühe Minu sarja raamatu "Minu Dubai" ja nüüd see raamat on mul kolmas," sõnas nominent ning kirjeldas, kuidas raamatu kirjutamine on raske ülesanne, mille valmimisel on soov see lihtsalt kuskile ära panna ja unustada.
"Põhimõtteliselt on see satiir tänapäeva eestlaste eludest. Sellise naljaka raamatu kirjutasin seetõttu, et iga kord kui keegi tahab Eesti ühiskonnas millelegi tähelepanu juhtida, siis tundub, et see peab olema öeldud väga keerulises ja tõsises keeles. Eestis on justkui selline mentaliteet, et mida tõsiseltvõetavam sa olla tahad, seda raskem peab olema inimesel sinu tekstist läbi närida," ütles ta ning selgitas, et tema stiil on tähelepanu juhtimiseks kasutada satiiri.
"Kui kirjanik kirjutab raamatu, mis on lihtsalt loetav ja naljakas, siis on alati inimesi, kes ütlevad, et see on ajaviiteromaan. Kui inimesed veedavad raamatuga aega, siis jõuab kirjandus rohkemate inimesteni kui mõne raskema teose puhul," sõnas autor ning lisas, et ta on kindlasti rõõmsam siis, kui inimesed päriselt ta raamatuid loevad. "Ma tahan kirjutada raamatuid, millest inimesed aru saavad, mis panevad neid naerma ja natukese aja pärast võibolla ka nutma."
Toimetaja: Laura Pärnpuu