Margit Lõhmuse nomineeritud proosakogumik "Sterne: Jutud 2002-2019" sisaldab endas novelle aastatest 2002-2018. "Kogumikus olevad jutud on väga omas ajas. Näiteks, kui ma olin seitseteist, siis ei olnud sellist internetimaailma," selgitas Lõhmus ning lisas, et koos ajaga tema jutud ka muutusid.

"Siin on autobiograafilisi liine, kuid ma ei ütleks, et see raamat on autobiograafiline. Tihti on tegelane välja kasvanud minust endast, samas on tihti nii, et üks karakter on kokku pandud mitmest erinevast karakterist," rõhutas autor ja selgitas, et tema näeb oma raamatut pigem kui kollaaži. "Olen noppinud asju siit-sealt ja siis selle raamatuks kokku kirjutanud. Ise pean seda maagiliseks realismiks."

Esimese jutu nimi on "Veider". "Selle kirjutasin ma sõbrannale. Kui olime seitsmeteistaastased, siis tal oli koolis inglise keele tunni jaoks vaja sürrealistlikku juttu. Sõbranna palus, et ma talle selle jutu kirjutaks ja seda ma ka tegin," rääkis nominent oma kirjutamise algusaegadest ning lisas, et tal on olnud ka aegu, kus ta mitu aastat midagi ei kirjutanud.

Autor rõhutas, et raamat ei peagi lugejale meeldima. "Ehk see hoopis mõjutab kuidagi muud moodi. Igal juhul on see raamat huvitav lugemine. Konkreetset lugejatüüpi sel raamatul pole, kuid usun, et noortele see võiks meeldida," ütles ta.