Kuigi sõna "alibi" seostub paljudele esmajoones kriminalistikaga, kasutab trupp lavastuses ladina keelest laenatud sõna tema algses tähenduses ehk mõistena "mujal".

"Lavastuse nimi on "Alibi" seepärast, et me oleme kusagil mujal ehk see ruum on ka kusagil mujal. Kell elab oma elu ja meie elame oma elu. Me tahame, et oleks kuskil näha aeg, mis jookseb, ning oleme meie ja need inimesed, kes saalis istuvad," rääkis näitleja ja üks "Alibi" autoritest Peeter Rästas "Aktuaalsele kaamerale".

"Mulle väga meeldib, kuidas paljud vaatajad ütlevad, et nad ei saanud midagi aru, aga väga mõnus oli vaadata. Tahan alati julgustada, et inimese arusaamine ei ole kunagi mingi kriteerium. Alati ei peagi kõigest aru saama. Etendusel võib lasta mõjuda või teemat hiljem uurida," lisas ta.

"Alibi" räägib sellestki, et tänapäeva sotsiaalmeedia ajastul kipuvad inimesed ennast esitlema targemana kui nad tegelikult on.

"Viimasel ajal on juhtunud nii, et inimestel on palju arvamusi ja kuna neid on võimalik igal pool välja kraaksuda, siis need arvamused muutuvad inimesel ajapikku teadmiseks, mis põhineb väga vähesel informatsioonil," selgitas Rästas.

"Neid arvamusi paljundatakse omavahel ja see kajakambri efekt hakkab toimima nii, et varsti ongi raske aru saada, kes on tark ja kes ei ole nii tark," selgitas ta.

"Kui inimesed armastavad öelda, et "see on minu arvamus", siis on ju alati tunne, et see on küll sinu arvamus, aga see arvamus võib-olla ei maksa midagi, sest arvamus pole alati kaaluga. Vähemalt see on minu arvamus," lisas Rästas.