Üle 21 miljoni saavad kultuurikorraldajad – nende seas kontserdikorraldajad, muuseumid ja etendusasutused. Kinodele ja filmilevitajatele on ette nähtud 3,3 miljonit ning filmitootjatele 2 miljonit eurot. 6,7 miljonit jagatakse välja vabakutseliste loovisikute toetuseks. Võrreldes kevadega on uue meetmena ette nähtud 6 miljoni suurune riskifond, mis on mõeldud rahvusvaheliste kultuuri- ja spordi-ürituste toetuseks.

Lisaeelarve koostamisel võttis kultuuriministeerium aluseks eelmise kevade kriisikogemuse.

"Eelmisel kevadel oli kultuuriministeeriumi kriisipakett 25 miljonit, sel aastal 36 miljonit ja lisaks 6 miljonit rahvusvaheliste suur- ja spordiürituste toetuseks, mis tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kaudu," selgitas "Aktuaalsele kaamerale" kultuuriminister Anneli Ott.

Ehkki täpsed jaotuskavad ei ole veel valmis, hindab kultuurirahvas ise lisaeelarvet positiivselt.

"Riskifondi mõte on pakkuda kindlustunnet suursündmuste korraldajatele, aga ka piletiostjatele. Juhul kui sündmus peab viirusest tingitud põhjustel ära jääma, edasi lükkuma või toimuma piiratud mahus, siis need kulutused saavad korraldajale kaetud. Riskifond sai lisaks kultuurivaldkonna paketile loodud tänu sisukale kohtumisele rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusega. Meie järgmine eesmärk on jätkata koostööd selle nimel, et kultuuril oleks selge roll ka Euroopa fondide pakettides," märkis kultuurikorraldaja Helen Sildna.

Music Estonia juht Ave Tölpt sõnas, et ta on väga hea meel, et kultuurivaldkonda on tõstetud kriisiabi pakettides esile kui palju laiema mõjuulatusega sektorit.

"Tänu valdkonna esindajate ühistele sõnumitele on kultuurisektori toimimismehhanismid üldiselt arusaadavamaks muutunud. Vajalik abi kriisis ellujäämiseks aitab säilitada veidi lootusrikkamalt muusikasektori ja -ettevõtluse mitmekülgsust tulevikus," märkis Tölpt.

Jazzkaare produtsent Eva Saar märkis, et valitsuse otsus annab võimaluse kultuurisektori ellujäämiseks ja vastutusrikka rolli kandmiseks majanduse taaskäivitajatena ning publikule lootuse ja vaimutoidu pakkujatena.

"Suursündmuste riskifondi loomine vaatab tulevikku ning julgustab Eestisse tooma majanduslikult ja mainekujunduslikul olulisi rahvusvahelisi sündmuseid — see on märkimisväärne sõnum ka Eestist väljapoole."

Võrreldes kevadise meetmepaketiga on nüüdseks toetusrida ka kinodel ja filmilevitajatel.

"See 3,3 miljonit aitab meil vastu pidada, nüüd on põhiküsimus, kui pikalt me peame vastu pidama. Kolm kuni neli kuud võiksime selle rahaga hakkama saada," märkis Forum Cinemas juht Kristjan Kongo.

Filmilevitaja Kaupo Liiv OÜ-st VLG Filmid tõdes, et uudis lisaeelarvest on kindel märk sellest, et ka valitsus näeb Eestit kui tõsist filmimaad. "Eesti Valitsus jagab seda arvamust, ja tahab, et antud valdkond säilitaks oma positsiooni ning saaks tõusta veelgi kõrgemale."

Pimedate Ööde filmifestivali direktor Tiina Lokk-Tamberg märkis kriisipaketist rääkides, et lisaks filmitootjatele on valitsus märganud ka kinode ja levitajate muresid, mis näitab, et valitsus näeb valdkonna terviklikkust sünergilist toimimist. 

"Väga suur asi on ka rahvusvaheliselt oluliste ja Eesti majandusse lisaväärtust tootvate suursündmuste riskifond. See on tõeliselt suur asi." 

Muusikavaldkond hindas 25. veebruaril vabariigi valitsusele tehtud pöördumises valdkonna päästeplaani suuruseks 8 miljonit eurot.

Eelmisest suuremat toetust loodavad ka teatrid, kes juba aasta esimestel kuudel töötasid poolikute saalidega.

"Kui eelmisel aastal kompenseeriti teatrite kinniolek 4 miljoni euroga ja me mäletame, et sellest jäi natuke puudu ehk kõik said pisut vähem kui küsisid, siis selle aasta arvutused näitasid, et koos jaanuari ja veebruari 50-protsendilise puudujäägiga oleks teatrite soovitud summa 5 miljonit eurot," sõnas etendusasutuste liidu juhatuse liige Margus Allikmaa.

Muuseumid ootavad toetust kevadises mahus. "Iga kriisiga on tundmatuid tegureid ja teadmatust. Eelmise aasta mahu suurus oli 6 miljonit eurot ja kui me jääme selle baasi peale, tekib olukord, et kriisist väljuda," märkis muuseuminõukogu esimees Anton Pärn.

Muuseuminõukogu Anton Pärn märkis, et kõige olulisem on hoida muuseumiasutused elujõulistena ja säilitada inimestele töö. "Nii oleme taas avamiseks esimesel võimalusel valmis."

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse ja Kai kunstikeskuse projektijuht sõnas, et kunstivaldkonna seisukohalt on väga tervitatav, et kultuurile suunatud pakett arvestab välja mitmekesisusega.

"Mõeldud on nii vabakutseliste loovisikute toetamisele, kes moodustavad kunstielu tuumiku kui ka organisatsioonide ja võtmetähtsusega sündmuste kestlikkusele. Tänaste uudiste valguses julgen olla ettevaatlikult optimistlik ja loota, et ehk väljub kultuurivaldkond kriisist suuremate kadudeta," lisas Tähiste.

Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme sõnas, et Eesti kultuuri toetamine vabakutselistest loojatest suurte kontserdimajade, teatrite, muuseumide ja festivalideni annab kõigile suurema kindlustunde, et kultuursektor suudab kriisist välja tulla ja ei kaota sellel teel kedagi ega midagi. "Meid on vähe, iga inimest kultuuriväljal on tähtis hoida."

Kultuuriministeerium annab lähiajal teada, mismoodi lisaeelarvest toetust saab taotleda.