Kriitikute peamine mureallikas on uue hoone maht, selle võimalik domineerimine nii linnaruumis kui ka olemasolevate Estonia ja Draamateatri suhtes ning ehitusplatsi alla jäävate muinsuskaitseväärtusega bastioni müüride hävimine.

"Muinsuskaitsevaldkond tunneb sellist terminit nagu tüliväärtus ja ma arvan, et nii nagu mõnede teiste objektide puhul, siis see tüli on väärt iga argumenti," ütles Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie "Aktuaalsele kaamerale". "See koht vajab planeeringut, planeering vajab muinsuskaitse eritingimusi ja kindlasti kõik riikliku tähtsusega kultuuriehitised peavad sündima rahvusvahelise arhitektuurikonkursi käigus."

"Selle uue ja vana ühildamise kõige suurem küsimärk on ka see, et kui viime ooperimaja Tallinna kesklinnast välja, nagu on juhtunud paljude institutsioonidega, mis on sattunud Tallinna servadesse, et mis siis saab vanast majast," püstitas Raie küsimuse.

Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Ivari Ilja sõnul on nõukogu takistustest teadlik. "Rahvusooper on mitme kuu vältel kohtunud erinevate muinsuskaitse organisatsioonidega, riigi ja linna muinsuskaitseametiga, samuti linnaplaneerimisametiga ja mõnega neist mitu korda," rääkis Ilja. "Loomulikult oleme teadvustanud probleemi, et siin all, selle võimaliku juurdeehituse paigas asuvad bastioni müüride fragmentaarsed jäänused ja muldvall, millele need omakorda toetuvad ja neid tuleb kaitsta."

Vanadele teatri- ja ooperimajadele juurdeehituste tegemine ei ole maailmas midagi uut, tuntumate näidete seas on kasvõi Londoni kuninglik teater või La Scala.

"Seda tuleb teha nii, et nad on kontrastis ja samal ajal dialoogis, mis uue ja vana vahel tekiks ja siis on tekkinud küsimus linnaruumilises dominandis, et kas see maht pole siia kesklinna liiga suur ja kas ta pole ka liiga tihe," rääkis Raie. "Mina ütlen ausalt, et mulle üks kultuurihoone või -maja kesklinnas domineerimas kogu selle keskpärase ärikinnisvara kõrval oleks meelepärasem."

Ilja loodab siiski asjades kokkuleppele jõuda. "Kui nüüd Rahvusooperi jaoks see irvakil uks sulgub, siis tähendab see seda, et võib-olla üks kõige kauem kestnud vaidlusteema Eesti kultuuriloos jääb ikka lauale," rääkis Ilja. "Meie ooperikunst jääb kiduma ja toimima draamateatriks ehitatud saalis ja mis võib-olla kõige kurvem - meie ooperipublik peab selleks tõelise ja hea akustikaga sobivas keskkonnas ooperielamuse nautimiseks sõitma turismireisile."