Vabamu rändnäitus uurib, kuidas eestlased on 30-aastast vabadust kasutanud

Vabamu paneb kokku suvist rändnäitust, mis on pühendatud Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Foto väikese Teodori esimeselt sünnipäevapeolt.
Vabamu paneb kokku suvist rändnäitust, mis on pühendatud Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Foto väikese Teodori esimeselt sünnipäevapeolt. Autor/allikas: pressimaterjalid

Vabamu paneb kokku suvist rändnäitust, mis on pühendatud Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevale. Näituse kuraator Maarja Tinn sõnas, et näituse eesmärk on panna kokku koondportree sellest, kuidas eestlased on seda 30-aastast vabadust enda jaoks ära kasutanud.

Tinn rääkis "Huvitajas"; et kui nad hakkasid Vabamus möödunud suvel mõtlema, kuidas seda näitust teha, siis laias laastus oli laual kaks varianti.

"Üks oli keskenduda taasiseseisvumise protsessile, et kuidas see konkreetsemalt toimus ja kuidas erinevad inimesed üle Eesti sellesse oma panuse andsid," kirjeldas Tinn.

"Teine variant, millega me lõpuks edasi minna otsustasime, on see, et me vaatame tagasi nendele 30 aastale, et mida see vabas riigis elamine on tähendanud ja millised inimesed me siin vabas riigis elades oleme, millisteks oleme kujunenud," lisas ta.

Ta märkis, et prisma, mille kaudu nad sellele kõigele lähenevad, on esmapilgul lihtne või isegi pealiskaudne.

"Me vaatame seda, milliseid tähtpäevi me tähistame, vaatame seda, millist muusikat me teeme ja kuulame, vaatame seda, mis riideid me selga paneme, mis sõnu me kasutame jne," nimetas Tinn.

"Me tahame, et saaks kokku koondportree sellest, et kuidas me oleme selle vabaduse ära kasutanud, enda jaoks tööle pannud ja mida see meie, meie eneseväljenduse jaoks, meie mõtlemise jaoks tähendab."

Kuna tegemist on rändnäitusega, siis ei ole selle formaat liiga suur. "Aga me siiski oleme püüdnud seda teha. Selge see, et alati seal võiks olla rohkem ja mõtteid, mis jäid paberile, oli väga palju rohkem. Me tegime lõpuks ikkagi valiku."

Tinn rääkis, et eraldi fookuses on ka lapsed, et neilegi see lugu ära jutustada. "Meil olid abiks ka klounipaar Piip ja Tuut, et seda teha."

Ta märkis, et näituse sisu on neil koos, aga produktsioon veel käib. "Meil on mitmeid mänge, mis on tahvelarvutis. Olgugi et tegemist on rändnäituse ja telgiformaadiga, me üritame sinna sisse panna ka selliseid eksponaate, kus inimene saab käe külge panna. Nende ehitamine veel käib."

Näitus käib kokku ära 15 Eesti kohas. Avastart on 5. juunil Tallinnas Telliskivi loomelinnakus ja edasi rändab näitus – nt Võrus, Valgas, Saaremaal, Haapsalus, Narvas jne – kuni septembri keskpaigani välja, kuni lõpetab Tartus.

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Huvitaja"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: