Filmikunstnik Priit Vaher: "Madude oru needus" on üks naiivsevõitu film
Kuni 13. juunini on võimalik PÖFF-i veebikinos vaadata tasuta Marek Piestraki 1988. aastal valminud seiklusfilmi "Madude oru needus", mille juures lõid kaasa mitmed Eesti tegijad, nende hulgas ka filmikunstnik Priit Vaher. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et tema karjääri jooksul oli see kõige mahukam töö.
Priit Vaher meenutas, et "Madude oru needuse" võtted toimusid kolmes riigis. "Isegi minu dekoratsioonikompleks hakkas peale Vietnamis, siis järgmine dekoratsioon, kus tegevus jätkus, oli Tallinnfilmi paviljonis Hiiul, edasi väike koridorike ja siis olime juba Dovženko stuudios Ukrainas," ütles ta ja lisas, et töö filmiga kestis umbes aasta.
"Eks ta natukene naiivsevõitu film ole, aga minul oli küll seda tore teha," mainis ta ja lisas, et kuigi ta on töötanud kokku 30 filmi juures kunstnikuga, oli "Madude oru needus" kõige mahukam töö. "Näiteks kui ehitati Kiievis dekoratsiooni mulle, siis ma sõitsin iga nädal sinna, läksin varahommikul lennuki peale, päeval olin Kiievis, siis sai seal juhtnööre jagatud ja vaadatud, kuidas asi edeneb," kinnitas Vaher ja mainis, et kolm korda käis ta filmi tõttu ka Vietnamis. "Seal käimine oli ka umbes nagu Nõmmele oleks läinud."
Filmis saab tema sõnul näha ka päris kobrasid, kes toodi kohale Türkmenistanist. "Üks mees, kes nende madudega tegutses, ta tuli Tallinnasse ja pani ühe mao ümber vöö riiete alla ning ütles, et madu sealt ei hammusta, sest tema hambad on suhteliselt tagapool ja ta lihtsalt ei haara seda paksu liha, mis vöökohas on," tõdes Priit Vaher ja kinnitas, et samas valmistasid nad ka kummitoodete tehases kunstmadusid. "Need olid küllaltki usutavad ja ma mäletan sellist asja, et hiljem Viru tänava kaupluste vaateakendel oli neid näha, inimestele meeldisid need."
Vaheri sõnul tuleb "Madude oru needust" vaadata tänasel päeval rahuliku pilguga. "Ma olen Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivalil kogenud hetke, kus inimesed hakkavad naerma, kui näevad avanu arvuteid või asju, aga peaks arvestama, et see oli selline aeg," tõdes ta ja lisas, et kõik trikkvõtted valmisid toona ikka väga primitiivsetel alustel. "Praktiliselt tehti ikkagi niimoodi, et kui laserid sähvivad, siis kraabiti lihtsalt filmilinti, arvutitööd ei saanud lihtsalt teha."
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Terevisioon"