Žürii märkis, et lugu Serafimast ja Bogdanist maalib elava pildi tegelaste erakordsest maailmast: vanausuliste küladest, elustiilist, religioonist ja keelest. "See on osaliselt muinasjutt, osalt etnograafiline kujutis traditsioonidest ja ajaloost rikka kogukonna kohta. Afanasjevi stiilimeisterlikkus, täpsed kirjeldused ja metafoorid teevad lugejale selgeks eri tunded ja tegevused. Ta pöörab erilist ja teravat tähelepanu keskkonnale ja detailidele."

Balti Assamblee Eesti delegatsiooni esimehe Aadu Musta sõnul on Balti kultuuriruumis oluline tunda naabrite kirjandust ja kultuurielu ning teha selleski vallas tihedat koostööd. "Tänavu noorena meie seast lahkunud Vahur Afanasjevi romaan "Serafima ja Bogdan" on pärl väikese riigi kultuurimaastikul ja meie riikide sarnase mineviku tõttu sobib teos imehästi ka meie lõunanaabrite lugemislauale. Loodetavasti ilmuvad peagi ka tõlked läti ja leedu keelde," rääkis Must.

Balti Assamblee kunstiauhinna pälvis Ginta Gerharde-Upeniece (Läti) ja teadusauhinna Virginijus Šikšnys (Leedu).

Auhind koosneb rahalisest preemiast, tunnistusest ja kujukesest, mis antakse välja igal aastal Balti Assamblee istungjärgu ajal. Tänavu toimub auhinnatseremoonia 4. novembril Vilniuses.

Žüriisse kuulusid kunstnikud ja eksperdid Leedust, Lätist ja Eestist: Valdemaras Razumas, Erika Drungyte, Petras Skirmantas, Rimantas Jankauskas, Barbala Simsone, Diana Lagūna, Guna Zeltina, Triin Soone, Piret Tibbo-Hudgins ja Marika Mänd.

Balti Assamblee annab kirjandus-, kunsti- ja teadusauhindu välja alates 1994. aastast, eesmärgiga soodustada nende arengut Balti riikides.