Saks: ERM-i näitused ja teadustöö on jäänud veidi muude sündmuste varju

Foto: Kairit Leibold / ERR

Detsembris alustab Eesti Rahva Muuseumi direktorina tööd senine kultuurkapitali juht Kertu Saks. ERR-ile antud intervjuus kinnitas ta, et hing ihkas muuseumivaldkonda tagasi.

Miks te selle koha peale kandideerida otsustasite?

Eelkõige seepärast, et külastuskeskkonnad ja muuseumid on olnud minu valdkond pea 20 aastat enne seda, kui ma läksin kultuurkapitali. Mis seal salata, hing ikka ihkab tagasi sellesse näituste koostamise ja teemade väljamõtlemise valdkonda, kus saab hästi loominguliselt oma tööd teha.

Lisaks ka see, et mul on väga sügav isiklik huvi kultuuriloo ja just eriti kodukultuuri vastu, ma olen seda uurinud, sel teemal ka näituseid koostanud ja raamatuid kirjutanud. See tundus praegu see hetk, kus rakendada neid teadmisi ja oskusi, mis mul on varasemast olemas.

Mida saab ERM-i töös parandada, mis võiks olla teistmoodi?

Eesti Rahva Muuseum väärika institutsioonina on tegutsenud juba väga hästi ja sinna kindlasti ei saa minna tegema revolutsiooni või aluseid täiesti muutma, aga mis kõrvalt vaadates on silma jäänud, et muuseumi põhitegevused ehk näitused ja teadustöö on natukene jäänud kõigi nende sündmuste varju, mis muuseumis korraldatakse. Mulle tundub, et me teame natukene liiga vähe väga väärikatest muuseumi kogudest, mis selles uues suurepärases hoones on hästi hoitud, tahaks neid asuda rohkem tutvustama, samuti ka seda teadustööd, mida ERM teadusasutusena teeb.

Kindlasti ei ole vähetähtis ka see, et ERM ühe Tartu sümbolehitise või -asutusena saab olla ka kultuuripealinna 2024 keskmeks, tuleb kindlasti välja töötada näituste ja tegevuste plaan, kuidas ERM nendes tegevustes osaleb. Need on esimesed mõtted.

Mida teha Raadi vana mõisahoone varemetega?

See on tõesti olnud arutuse all ja sinna olnud soov kultuuriministeeriumite poolt rajada muuseumite ühishoidla, kus siis meie muuseumid saaksid vara hoida kaasaegsel tasemel. On olnud ka argumente, et see Teise maailmasõja ajal maha põlenud Raadi mõis, kus ka algul ERM-i kogusid hoiti, tuleks taastada. Need varemed on tõesti väga varemed, sellise asja taastamine meenutaks midagi sellist, nagu Varssavi ajalooline kesklinn, mis üles ehitati pärast seda, kui ta Teise maailmasõja ajal täielikult hävitati. See oleks sedasorti ettevõtmine.

Siin tuleb kaaluda poolt- ja vastuargumente, aga ma olen pigem progressi pooldaja selles mõttes, et võib-olla mitte päris jääda kinni varemete väärtusesse, vaid vaadata, kuidas neid saaks väärtustada mõne uue funktsiooniga kultuurile, mis võib-olla hoidla näol sinna võiks tulla.

Tartus on väga tuline vaidlus kesklinna kultuurikeskuse asukoha üle. Milline on teie kui tulevase ERM-i direktori seisukoht? Sinna peaks tulema ka Tartu kunstimuuseum, aga kas muuseumid peavad asuma kesklinnas või pigem võiks arendada kultuurikeskuse linna serva ehk siis ERM-i ümbrusesse?

Mõlemad variandid on head. Mulle meeldib ka see, kui ERM-i ümbrusesse tuleks kultuuriasutusi juurde, sellepärast mind ka see hoidlate teema kõnetab. Tartu kunstimuuseum võiks küll olla just selles SÜKU kontekstis, mis ei ole mõeldud ainult kunstimuuseumiks, vaid tegelikult tema kontseptsioon on sarnane Helsingi Oodi raamatukogu kontseptsiooniga, mis on inimeste kultuurse ajaveetmise koht.

Ma olen ise käinud seal Oodis mitmeid kordi ja mind on väga kõnetanud see kontseptsioon, et nad on väga keset linna, sinna on mugav tulla ja selle on just noored leidnud. Ma ei tea, kuidas koroonaperioodil on olnud, aga enne seda oli seal 10 000 inimest päevas, kes kasutasid seda asutust just selleks, et leppida sinna kokku oma kohtumisi, mõtiskelda seal, nooremad inimesed ka lihtsalt hängida, istuda koos ja laadida oma nutiseadmeid. See oligi kokkusaamise koht, Tartu kindlasti võidaks, kui selline kokkusaamise koht on kesklinnas.

Aga seda te ei näe, et see on mõneti konkurent Eesti Rahva Muuseumile?

Ma tegelikult üldse sellist konkurentsiteemat ei taha näha. Eestisse ja linnadesse mahub kultuuriasutusi kindlasti rohkem kui üks. Toon siin selle näite, et kui juhtisin Energia Avastuskeskust, siis tihtipeale küsiti, et miks teil seda vaja on, Tartus ju juba on Ahhaa ja miks meil mitut sellist vaja on. Selle peale oli meie teadlastel alati vastus, et siis võiks ka küsida, et kui Tallinnas Estonia juba on, miks siis Tartusse Vanemuist vaja on?

Ikka on neid kultuuritempleid vaja ja pigem tekib siin sünergia ja koostöövõimalused. Ma ei leia, et siin peaks üldse sellele konkureerimisele keskenduma.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: