Kirjastuse Tänapäev peatoimetaja Tauno Vahter loodab eelkõige, et kultuuriminister oleks intelligentne inimene, kes suudaks seda ka väljendada ning otsuseid, väljaütlemisi ja näiteks eelarvet vaadates on tunda, et inimene oma valdkonna vastu tõsiselt huvi tunneb. "Samuti see, et ta suudab vaidlustes selle eest ka päriselt seista."

Tallinna Kunstihoone juhataja Paul Aguraiuja hinnangul peaks uus kultuuriminister olema suure kirega kultuuritarbija. "Ei ole kohustuslik, et ta ise oleks olnud kultuurivaldkonnas tegev, aga tal peaks olema sügav sõltuvus käia näitustel, teatris, kontsertidel ja kinos," rõhutas ta ja lisas, et kultuuriminister peaks aru saama, et kultuur pole meelelahutus, vaid kultuur kannab edasi Eesti riiki. "Ootaks, et ta võtaks oma südameasjaks kultuuritöötajate väikesed palgad ja vabakutseliste sotsiaalkaitse."

Tõlkija ja kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaera jaoks on olulised kaks punkti. "Esiteks see, et AHFi (Autorihüvitusfondi) käsutuses olevaid vahendeid suurendataks nii, et autorid ja tõlkijad tõesti sellest tuge saaksid," sõnas ta ja lisas, et lisaks on oluline ka see, et suuremate kirjandusfestivalide rahastamine tuleks eelarvest, mitte Kultuurkapitalist." See annaks pikemalt kindluse ja aitaks ettevõtmisi planeerida, Kultuurkapitalis jääks aga rohkem raha autorite toetuseks."

Produtsent Tanel Tatter küsis, et kuna majanduslikult pole tootjal võimalik enam filme kalendris edasi lükata, aga kinoturg piirangute tuules (selle nädalavahetuse seisuga!) kukkunud 55 protsenti, siis kas on väljavaateid kultuuriministeeriumi poolt tootjaid toetada? "Selliste numbritega ei ole see valdkond väga jätkusuutlik," rõhutas ta.

Tõlkija, kirjandusteadlane ja ajakirja Vikerkaar peatoimetaja Märt Väljataga sooviks boheemlaslikumat või anarhistlikumat kultuuriministrit, kes suudaks pidurdada avalikus halduses vohavat nn auditikultuuri. "Soovi kõike mõõta, seada kvantifitseeritavaid eesmärke, mõelda välja tegevusi, mõõdikuid, näidikuid, arengukavasid, riskide hindamisi jms," sõnas ta ja lisas, et neid asju pole enamasti üldse tarvis. "Nendega tegelemine rikub kultuuritegelaste iseloomu ja maailmavaadet."

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev ootab toetust elavale autorile, kes kehastab kirjanduse järjepidevust ja kirjutab ning tõlgib turujõudude ja sageli ka minimaalse sissetuleku kiuste. "Ootaks toetust ka loomeliidule, kes sääraste autorite huve esindab," sõnas ta ja lisas, et samuti ootaks arusaama, et kultuur on midagi enamat kui meelelahutus. "Paljude poliitikute jaoks näivad need kaks mõistet samatähenduslikud olevat. Kultuur on midagi eluliselt vajalikku ja ilma omakeelse kultuurita kaotab see riik oma olemasolu mõtte. Vähemalt selle mõtte, millega Eesti riik loodi ja millega see riik taasiseseisvus." 

PÖFFi direktori Tiina Loki sõnul oleks lihtne uuelt kultuuriministrilt oodata selgeid sõnumeid ja kultuuri eest seismist, kuid see on tegelikult ääretult keeruline ametikoht ning tuleks lahti saada mallist, et sellesse ametisse võib kerge käega inimesi paisata. "Kultuur on praegu keerulisemaks muutunud, sinna on juurde lisandunud majanduslik dimensioon ja mis siin salata, praegu lisab kultuur SKP-sse mitu korda rohkem, kui riigieelarvest toetust saab," tõdes ta ja rõhutas, et oleme ettekujutusega kultuuriministrist jäänud kinni 1990. aastatesse. "Minu eluajal on olnud kaks-kolm adekvaatset kultuuriministrit, ma tunnustan ka viimast kaht ministrit, eriti Lukast, sest tekkis kultuurivaldkonnaga tervikuna dialoog ja nii peakski olema, see on kahesuunaline liikumine."

Loki hinnangul peaks kultuuriminister olema inimene, kes orienteerub kultuuris, kellel on huvi selgeks teha, kuidas kultuur toimib ja millised mehhanismid aitavad kultuuri elus hoida. Samal ajal ei pea tema arvates uus minister olema konkreetselt ühegi valdkonnaga seotud, kuna see võib isegi teda piirama hakata, kuid ta peab kultuuris orienteeruma ja armastama kultuuri. "Kultuur koosneb eriilmelistest või spetsiifilistest valdkondadest, sest kui me räägime praegu eesti kultuuri säilimisest, siis see pole ainult rahvakultuur ja laulupeod, vaid see on palju laiem," selgitas ta ja lisas, et see inimene peaks ka keeli valdama ja olema kursis Euroopa reeglistikuga. "Tänane kultuur on tugevalt integreeritud maailma ja Euroopa kultuuri, samuti peaks ta olema ka haldussuutlik ning peaks teadma, mis on juhtimine ja kuidas meie enda riik toimib."

Kino Sõpruse juhataja Ivar Murd ootab uuelt kultuuriministrilt eelkõige selgust koroonaolukorra suhtes ja tuge kultuurisektorile praegusel keerulisel ajal. "Olukorras, kus kinokülastatavus on kalju servalt alla hüpanud, vajame täiendavat tuge riigi poolt ning ka selgeid signaale, mis suunas kriis liigub," tõdes ta ja lisas, et aeg on küps värskeks ja uueks visiooniks kultuurimaastikul üleüldiselt.

Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm rõhutas, et olukorras, kus haridus- ja teadusministeerium ei finantseeri kõrgharidust täismahus, vaid ainult niipalju, et õpetajast vähem palka saav lektor auditooriumis kriit käes tahvli ees, tuleb kultuuriministeeriumil sekkuda oma valdkonna järelkasvu. "Arvestades kui oluliselt täiendab EKA meie kunstipilti, võiks kultuurministeerium katta kunstiakadeemia näitusetegevuse kulud, tellida nii kaasaegse kui kunstipärandi uuringuid ja nii edasi," selgitas ta ja lisas, et ilma selliste praktiliste väljunditeta on kaasaegne konkurentsivõimeline teadus- ja loomepõhine kunstiharidus kujuteldamatu. 

SA Kultuurilehe juhatuse esimees Toomas Väljataga rõhutas, et uus kultuuriminister peaks olema oma valdkonna esindajana valitsuses läbilöögivõimeline. "Samuti peaks minister leidma vähemalt kord aastas aja kohtumiseks vastava valdkonnaga, saamaks ülevaate asjakohastest probleemidest."

Eesti Filmi Instituudi juhatuse liikme Edith Sepa sõnul ootab filmivaldkond uuelt ministrilt esmajärjekorras kinnitust, et Eestis toodetakse mitmekesist ja kvaliteetset filmiloomingut mahus, mis tagab filmitööstuse tervikliku arengu. "Lahtiseletatult tähendab see seda, et filmivaldkonna rahastamine peaks 2022. aastal olema sama, mis sel aastal, aga pikemas perspektiivis peab filmide rahastamine olema vastavuses valdkonna arenguga."

"Poliitiliselt oleks aga valdkonnale oluline, kui minister vaataks üle audiovisuaalmeedia direktiivi (AVMSD) võimalused. Üks prioriteet võiks olla meetmete väljatöötamine audiovisuaalsisu vahendajatele, mis soodustaksid kohalikku sisutootmist. See ei tähendaks vaid seda, et film loodab raha riigiabina, vaid pigem loodab valdkond, et eesti sisuloojatele luuakse uued võimalused analoogselt teiste Euroopa liikmesriikidega," kinnitas Sepp ja lisas, et suur teema on ka filmistuudio ja selle kiireloomuline valmimine, mis aitaks filmitegijatel ühelt poolt luua kõrgetasemelisi ja kaasaegseid eesti filme, aga teisalt aidata tegijatel püsida konkurentsis. "Stuudio olemasolu meelitaks Eestisse suuremahulisi filmitootmisprojekte ja aitaks majandusel kiiremini taastuda kriisijärgses olukorras."

"Filmivaldkonnal on ka teised teemad, mis on sama põletavad, näiteks Kinomaja muutmine filmikultuurikeskuseks, kus pakutakse lastele ja noortele filmiharidusprogramme ja tegeletakse filmikirjaoskuse teemaga," ütles Sepp ja tõdes, samuti on vaja PÖFF-i rahastamine muuta stabiilseks ja tajuda A-klassi filmifestivali olulisust eesti kultuurimaastikul.

Vanemuise teatri juht Kristiina Alliksaar ootab, et uuel kultuuriministril oleks soovi ja tahtmist aru saada, kuidas Eesti kultuurimaastik toimetab ja mida meil on selleks vaja, et oma tööd kõige paremini teha. "Mitte alati ei ole selleks vajaduseks esmalt raha, valdkonnast saab kõige paremini aru ikka ministrikabinetist väljas käies, ise nähes ja osa saades," rõhutas ta ja lisas, et kultuuriministeeriumi ampluaa on väga lai ning loomulikult ei saa eeldada, et minister oleks kõigis neis valdkondades spetsialist. "Huvi tundmises ja kuulamises ning mõista soovimises on märkimisväärne jõud."

"Mündi teise poolena ootan, et minister oskaks valdkonnalt korjatud soove valitsuse laua ümber põhjendada ja kultuurivaldkonda kuuldavaks teha ka nende seas, kes teevad otsuseid ja otsuseid just selle sama kultuuri nimel, eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade," mainis ta ja lisas, et üha rohkem peaks jõudma riigi tasemel valitsejateni arusaam, et kultuur ja laiemalt loomemajandus on investeering, mis loob reaalset otsest majanduslikku tulu. "Rääkimata kaudsest tulust, mida Eestis ei ole veel piisavalt kaardistatud, aga peaks ning ka see on minu ootus kultuuriministrile," selgitas Alliksaar, rõhutades, et ta on valmis alati kaasa mõtlema, arutlema, selgitama ja aega panustama. "Koostöös on jõud!" 

Kirjandusteadlane Maarja Vaino ütles, et uuel kultuuriministril tuleb mõistagi ennekõike suuta kehtestada end valitsuses kultuurivaldkonna eest seismisel tervikuna. "Kultuur ei ole ühiskonnas midagi teisejärgulist ja ma väga loodan kohata kord ministrit, kes suudab selle valitsuskabinetis teistele selgeks teha, see ei puuduta ainult või tingimata rahastusega seotud küsimusi, vaid mõtteviisi üldisemalt."

"Teiseks ootuseks on kohata ministrit, kelle jaoks kirjanduse, eesti keele ja kirjakultuuriga seonduv ei oleks tagaplaanil, sest tegemist on rahvuskultuuri seisukohalt fundamentaalse valdkonnaga," mainis Vaino ja lisas, et praegu oleks ministril hiilgav võimalus kiirendada eesti kirjanduse päeva kinnitamist riiklikku tähtpäevade kalendrisse. "Samuti taastada kirjandusklassika programm, et kirjanduspärandi uurimine, avaldamine ja üldse kogu rahvuskirjanduse prestiiž eesti kultuurimaastikult ei hääbuks."

Artise kino juht Rein Palosaar ootaks uuelt kultuuriministrilt avatust ja soovi kultuurivaldkonna eest seismisel praegustel keerulistel aegadel. "Samuti tahet ja oskusi süveneda erinevate kultuurivaldkondade murekohtadesse ja võimekust juhtida valdkonna üldiseks arenguks vajalikke arutelusid ning tulevikuvisioonide väljatöötamist," tõdes ta ja lisas, et eelkõige tahaks aga näha ja kuulda, et kultuuriminister on valitsuskabinetis aktsepteeritud ja suudab kultuuriinimeste hääle valitsuses ja üldsuse ees kuuldavaks teha.

Arhitektide liidu juht Andro Mänd tõdes, et korduvatest palvetest hoolimata ei õnnestunud neil senise kultuuriministri Anneli Otiga kohtuda. "Uue ministriga sooviks tõesti võimalikult kiiresti kohtuda ja teemasid arutada," ütles ta ja lisas, et ajakriitiline teema on ERM-i ümbruse arendused. "Mingi hetk tundus, et lahendus on käeulatuses, Jüri Ratase valitsus oli kutsunud kokku kohtumise, et seda arutada, aga kaks päeva enne seda kohtumist kukkus valitsus kokku ning uus minister ei võtnud seda teemat uuesti üles."

"Meie valdkonna kõige suurem mure on see, et kui Indrek Saare ametiajal alustati ruumiameti ehk maa- ja regionaalameti ettevalmistusprotsessi, mis algas väga kiiresti ja tundus, et tulemused on väga-väga lähedal, aga nüüd on see protsess ära vajunud," tõdes ta ja mainis, et selles ei saa süüdistada ainult kultuuriministeeriumi. "Tegelikult hõlmab see amet nelja ministeeriumi, aga me näeme, kuidas seetõttu, et meil pole erinevalt teistest Lääne-Euroopa seda ametit, kaotame me oma konkurentsivõimet."