"Yokoonomatopoeemide" lavastamiseks said Riina Maidre ja Andri Luup ainest Yoko Ono muusikalisest loomingust, mida nad möödunud aastal residentuuri raames uurisid.

Andri Luup peab kunstnik Yoko Onot salapäraseks, mistõttu tekitas see temas huvi rohkem mõistmaks Ono loomingut. Maidre sõnul on Yoko Ono nimi paljudele tuttav, ent siiski piirduvad nende teadmised ainult artisti nimega.

Yoko Ono ampluaa on olnud lai. Nii tuntakse teda kui kunstniku, popkultuuri ikooni või perfomance artistina. Just viimase kaudu jõudis Yoko Ono ka Maidre teadvusesse.

Andri Luup tõdes, et tehes uurimistööd Yoko Onost, on nad Maidrega üritanud leida kunstnikus üles nii üldisemad kui ka konkreetsemad teadmised. "Mitte teda analüüsida niivõrd mõistusega, kuivõrd tajudega."

Oma uurimistöö alguses üritasid Luup ja Maidre katsetada ning aimata onolikke loomemeetodeid. Erilist rõhku pandi just artisti varasemale loomingule. "Need on sellised hästi lihtsad, minimalistlikud ja omamoodi etenduslikud," tõdes Luup Ono 1960. aastate loomingut kirjeldades.

Nii valgustasid lavastajad, et Yoko Ono looming on olnud väga mitmekülgne. Lisaks kuulsate perfomance'ite kõrvalt on Ono kirjutanud ka näiteks poeeme, instruktsioone, destruktsioone ja muusikat.

"Öeldakse, et ta on suutnud lõhkuda rock'n'rolli, aga olnud kogu punkliikumise pioneer, ilma et ta oleks seda ise kunagi žanritena üldse määratlenud," ütles Maidre. Kuigi Onot on seostatud ka rahusõnumite toojana, on nii Maidrele kui ka Luubile jäänud mulje, et pigem on Ono püüdnud leida maailmas oma kohta ja teerada.

"Yokol on kindlasti läbi elu olnud suurepärane absuridihuumori taju," sõnas Maidre ja lisas, et artisti esialgu arusaamatuks jäävad teosed tasub endale tõlkida huumori kaudu.

Maidre ja Luubi sõnul on etendusse segatud nii lavastajaid kui ka Yoko Ono. "Ühtepidi on see hästi yokolik, teisest küljest on see ka Riina Maidre esitajana – see on tema looming sama moodi," ütles Luup. "See on selline supp," lisas ta.