Kui Kerttu Soansi ja Jaak Kilmi lood tegelevad kohalike nähtustega, siis Terje Toomistu enam kui kümnes riigis üles võetud "Põlvkond piiri taga" mõjub piiratud eelarvega lühifilmide formaadis silmatorkavalt ambitsioonikalt.

"See on see nn Y-põlvkond, kes astus ellu pärast seda, kui Eesti oli liitunud Euroopa Liiduga, mille järgselt oli hästi palju uusi võimalusi minna välismaale õppima, töötama, niisama õnne otsima, seiklema, tekkis palju lendamise võimalusi, virtuaalsed sidepidamise võimalused," sõnas Toomistu.

Režissööri sõnul ongi see põlvkond hästi mobiilne olnud. "Väga paljud nendest, kes läksid, on suur osa ka 2009. aasta majandussurutise tingimustes tagasi tulnud, aga sama palju või rohkemgi, ei tea kui palju täpselt neid inimesi on, on jätkuvalt erinevates välisriikides," ütles ta.

Jaak Kilmi on tuntud "Eesti lugudega" eksperimenteerija. Varem on ta seadnud endale ajalisi piirangud - nii valmisid näiteks filmid "Jaanipäev" ja "Vastuvõtt", mis võeti üles vaid ühe päevaga. Sel korral võttis režissöör eesmärgiks, et filmi tegevus peab toimuma tema Nõmmel asuvast kodust kilomeetri raadiuses.

Austus õmblemiskunsti vastu arenes Jaak Kilmil välja juba lapsepõlvekodus, kus õmblusmasin alatasa vurises. "Tahan elada maailmas, kus igal rõival on oma lugu, nad kestavad, neid saab lappida," rääkis Kilmi.

Kultuuriajakirjanik Kaspar Viilup tõdes, et kõige paremini mõjuvad uued Eesti lood just dokumentaalsarja osana, üksteisega dialoogi astudes.

"Terje film räägib laiast maailmas, kuidas eestlased on laia maailma rändama läinud, globaalne film, ja siis tuleb Jaak Kilmi, otsib Nõmmelt üles vana õmblustöökoja, vanas puumajas, ja nagu tema filmi nimi "Uus elu" markeerib, siis uus elu antakse selles õmblustöökojas riietele, aga mingis mõttes on see töökoda jäänud ka sellise uue elu keskele. Uusehitised kerkivad, autod kihutavad, aga selle keskel on heas mõttes vanakooli õmblustöökoda," sõnas Viilup.