Noor bassist Janno Trump on tõestanud end võimeka helilooja, bändijuhi ja aranžeerijana omanimelisele ansambli Janno Trump Conception eesotsas. Tema rhythm and blues'i ihalus on toonud kirglikku gruuvi ja rikkalikke harmooniaid meie muidu vaoshoitud muusikamaitsega publikule. Sedavõrd suurt koosseisu Eestis tegevuses hoida on omaette kunst. Tundub, et Trumbi trumbiks on lisaks töökusele ka usk iseendasse ja see on oluline, et looming võiks särada!

Peale kaht albumit pühendumist puhkpillidega orkestrile on Trumbi värske album pigem hillitsetumale kuulajale, seda nii oma põhjamaise plaadikujunduse, muusikalise kõlapildi kui ka pealkirjaga. Up North. Üles põhja.

Helilooja on kirjutanud need palad Hollandis magistriõpingu aastal, kui ta vaataski Eestile alt üles ning tema sõnul on see album läbinisti patriootlik. Kaugusest on perspektiiv teine ning võimalik näha asju selgemini.

Selgeid kõlasid võimaldab ka seekordne ansambli koosseis. Keelpillikvartett toob akadeemilist, ajatut kõla, samas lisab põhjamaisele omast kargust. Keelpillide jahe hingus ja samas intensiivsus kohati lausa kriibib, see heli võib olla kaudselt tulenev koduigatsusest, teisalt on Trumbile olnud nähtavasti huvitav ka uue kõlapildi avastamine oma muusika läbi, lähtudes eekõige moodsa jazz'i suundadest.

Alla ei ole ta andnud põhjalikkuses, kui juba põhjast rääkida! Kuigi, äratuntav on tema rütmimuusika lembus ka siin, kui kohati tundub, justkui oleksid rütmigrupi ja keelpillirühm ikkagi teine teisest maailmast. Parimatel hetkedel need maailmad siiski kohtuvad.

Ei saa siiski öelda, et Trumbi muusika oleks muutunud põhjamaisemaks, kuigi eelhäälestuse põhjal võiks seda arvata. Avalugu "Lighthouse" on oma plinkiva majaka motiiviga justkui monumentaalne, stoiline, ent juba teises loos mängivad akadeemilised pillid hoopis sambat. Lõuna-Ameerika rütmid on tuttavad ka JT Conceptioni repertuaarist, nii et võib öelda, et Trump on siiski truuks jäänud iseendale, ta ei ole seadnud endale stilistilisi piire.

Minu jaoks oli plaadi eredaim hetk kõige selle tehnilise perfektsuse keskel siiski hoopis üks mõtlik pala "Sacred Soul", mis kõlas kui pühendus, eelkõige soul-muusikale. Aga ehk veel mõnele Hingele. Pianist Joel Remmeli vaimuliku tundega lähenemine palale tegi sellest tõeliselt gospellikku hetke. Veel nii mõnegi pala juures tabasin end mõttelt, et see oleks võinud sama hästi olla ka Joel Remmeli pala, nii hästi sobis see mõte ja mõtestatus ka tema esteetikaga.

Veel kuulsin sel plaadil pianist Brad Mehldau mõjutusi, seda eelkõige palades "Reflections" ja "Melting". Bassist ise on tunnistanud, et mingil perioodil ta kuulas Mehldau'd palju. Aga klassika- ja jazz'ikõladele lisaks pakub muhedat äratundmist ikkagi ka groove ja tantsulisus! Nii et mõni pala või mustrikordus (mida Trump tihti jämmidena kasutab) tuletab jällegi meelde hoopis acid-jazz'ilikku Incognitot, tekitades klubiliku õhkkonna.

Noorel mehel on nähtavasti mitmeid mõjutajaid ja isegi kui ta sel Kaupo Kikkase fotol seisab sügisese mere ääres kivil, (ja nähtavasti külmetab!), pulbitseb temas ikkagi rütmi ja bluusi! Selles on oma vastuolulisuse võlu: olla põhjamaalane, armastada oma karget sünnimaad ja samas olla avatud muu maailma võngete suhtes. Püüdes leida oma kohta ja sobivust ses olemises.

Nii nagu jazz peab siin sobituma klassikaliste kõladega. Aga jazz on piisavalt paindlik, et sobituda. Et leida endale see oma voolusäng mis tahes stiiliga kohtudes.

Erikülalisena teeb albumil kaasa Euroopas tuntud jazzlauljatar Viktoria Tolstoy, palas "City Romance", mis on kirjutatud Maian Kärmase tekstile. Võimalus teha koostööd ning saada ehk rohkem kõlapinda. Üks mõjuv naishääl on alati instrumentalisti jaoks võimalik kõlapind. Sest laulja kõnetab tihtipeale tavakuulajat enam kui instrumentaalmuusika. Olgu siis pealegi linnaromanss!

Minu jaoks kannab album "Up North" ikkagi enam igatsuslikke, looduslähedasi, endasse vaatavaid väärtusi, nii nagu ka albumi kujundus seda kenasti toetab. Ning on rõõm näha, millise põhjalikkuse ja pühendumusega üks muusik tegutseb. Igal lool on kontseptsioon, nii mõttelisel kui muusikalisel tasandil. Ning igas loos on omakorda mõni teine, põimuv teema, meeleolu, lugu.

On piisavalt rangust, teosed on läbikomponeeritud, ent on ka vabaduse tunnet, lendamist. Dünaamikat. Lõunast üles põhja.