Papaver dubium. Põldmagun. Ilmselt just need andsid Viljandis Uueveskil põldudele roosaka värvuse. Kuid Konrad Mägi ei olnud botaanik. Teda ei huvitanud taimed. Need punaselt leegitsevad suured värvipinnad võivad tähendada hoopis midagi muud.

Konrad Mägi maalis 1915. aastal Uueveskil mitmeid maale. Need on maastikuvaated: künkad, metsatukad, kummalise kujuga järvesilm. Ümberringi on aga käimas Esimene maailmasõda. Mägi ise oli sõjaväest vabastatud, tervis oli kehv, kuid kas pole üks võimalus, et need punased põllud peegeldavad ajastu ärevust?

Ärevust, mis peegeldub ka pilvedesse, nende roosakatesse põhjadesse. Pilved on ärevad, nad väänlevad, kisuvad kokku ja mäslevad. Varem maalis Konrad Mägi pilvi, mis olid tõepoolest taevas olemas. Nende järgi oleks võinud ilma ennustada, aga enam mitte.

Siin Uueveskil hakkab Mägi pilvi välja mõtlema. Need on tema fantaasiad, aga kõik fantaasiad peegeldavad meie sisemist reaalsust. Millest mõtleme. Mida kardame. Millest räägivad need pilved? Millest räägib see, et inimeste jäetud jäljed, näiteks need majad siin, on vaid imeväikesed peaaegu olematud värvilaigud, nagu ei kontrollikski inimene maailma? Millest räägivad need punased põllud?