Näitust "Lilled maailma lõpust" hakkas Mäetamm tegema kevadel, mil tal toimus Vaal galeriis näitus "Tantra mantra kamasantra". Näituse avamine toimus vahetult pärast Ukrainas sõja algamist, mistõttu tundis kunstnik, et avatav näitus ei haakunud maailma toimuvaga. "Sellel näitusel oli väga konkreetne temaatika, aga ma tundsin ennast erakordselt ebamugavalt, sest maailm hakkas järsku teistpidi pöörlema ja minu näitus ei haakunud sellega sugugi," sõnas ta.

Mäetamm kirjeldas, et uut näitust luues kujutas ta ennast ennast kogu aeg ette mingisuguses postapokalüptilises kohas, kus kõik on otsa saanud. "See sari on tekkinud sellises kataklüsmi tundes. Ma viibin kuskil maailmajärgses metsas ja seal kasvavad mingisugused eluvormid. /---/ Mingi sõjakas hõng on selle juures minu jaoks väga kohal."

Kuigi uus näitus sai loodud sõjast ajendatult, ei usu Mäetamm seda, et kunst peaks andma kommentaare päevapoliitlistesse sõnumitesse. "Kunst ei ole kiire päevakommentaaride jagamine, vaid kunstis võiks olla mingi üldistus, tänu millele võiks kunstiteos - erinevalt tabloidilehest -, vaatajaid ka hiljem kõnetada," märkis Mäetamm.

Mäetamm ei soovi enda teostele vaid üht tõlgendust anda, vaid rõõmustab selle üle, kui erinevad inimesed tema töödest erinevaid asju välja loevad. "Ma leian, et see on kunstniku puhul õnnestumise tunnus, kui sellel asjal on mitu tõlgendust, mida sa teed. Ma olen õnnelik siis, kui vaataja näeb midagi endast lähtuvalt – ta näeb mingisugust iseenda sisekaemuse peegeldust, mitte seda, mida mina olen esitanud," kirjeldas ta.