Gerts tõdes, et erakordselt põnev on minna heliloojale, keda enam pole, nii lähedale, nagu ta Tubinaga teha sai. "Eduard Tubinale on meil võimalik minna väga lähedale tänu tema erakordselt põhjalikule kirjavahetusele," selgitas ta.

Kuna helilooja põgenes 1944. aastal Rootsi, ei pidanud ta oma kirjades tsensuuriga arvestama ja sai vabalt oma arvamust avaldada nii kunsti kui ka poliitikat puudutavatel teemadel. "See loob tema isikust väga selge, ainulaadse ja mulle südamelähedase pildi."

Gerts meenutas, et pärast seda kui ta 2013. aastal Berliinis oma õpingud lõpetas ja sinna elama jäi, juhatas ta peamiselt Lääne-Euroopa heliloojate muusikat. "Mu eesmärk oli juhatada suuri sümfooniaid, sest sümfoonia on üks väga eriline žanr. See on minu arvates kõige kõrgema distsipliiniga ja heliloojal on kõige raskem just sümfooniaid kirjutada," selgitas ta.

Olles seda mõnda aega teinud, sattus ta Heino Elleri muusikakooli 100. aastapäeva juubelikontserdile juhatama Eduard Tubina teist sümfooniat. "Tulles maailmamuusika pealt, avastasin ma enda jaoks tegelikult esimest korda elus Tubina muusika ilu ja erakordse meisterlikkuse," tõdes ta.

"Pärast seda juubelikontserti, ei jäänud mul midagi üle kui veenda selles Eesti Kontserti, Vanemuise teatrit ja Elleri kooli, et meil on vaja justnimelt Tartus, Tubina linnas, teha Tubina festival. Õnneks ei olnud see veenmine raske ja ma olen tõesti südamest õnnelik, et me teist korda saame Tartus läbi viia seda festivali."

Sel aastal tulevad festivalil ettekandmisele muu hulgas Tubina viies ja kuues sümfoonia. Viies sümfoonia on Gertsi sõnul üks Tubina dramaatilisemaid teoseid. "See sündis vahetult pärast Tubina Rootsi põgenemist 22. septembril 1944. aastal. Nagu Tubin ise ütles, siis seda sümfooniat kirjutades leegitses veel kõik tema sees. See toob kokku ühe teise leegitseva südamega – autor August Gailitga. See sümfoonia on helge lõpuga, tulevikku vaatav," kirjeldas ta.

Dirigent selgitas, et kuuendat sümfooniat kirjutades valdasid heliloojat täiesti teised küsimused – Tubinat hakkasid huvitama üldised küsimused. Näiteks mõtles ta sellele, milline on klassikalise muusika tulevik ja kas jazz sööb klassikalise muusika välja. "Tubinal ei olnud midagi jazz'i vastu, kuid ta ütles, et tal on kehva improvisatsiooni vastu on küll üht-teist. Talle tundus, et kehv improvisatsioon sööb justnimelt selle sümfoonilise arenduse välja."

Gertsi sõnul on Tubina kuues sümfoonia tema teostest kõige jazz'ilikum. "Seal on rumbarütmid, hullunud valss ja inimhääl, mida esitatakse pillide abil."

Selleks, et festivalikülastajad sümfooniatest paremini aru saaksid, toimuvad enne kontserte sissejuhatused, kus tutvustatakse publikule sümfooniate põhiteemasid ning mis kuju nad võtavad. "Mind isiklikult aitab see väga, kui ma tean dirigendina täpselt ette. Seda sama jagan ma hea meelega publikuga," selgitas Gerts.