Urbla sõnas, et tema esimesi linalugusid nagu "31. osakonna hukk" ja "Šlaager" võib vabalt nimetada ka unustatud filmideks. "Tänapäevane filmivaataja on 15-25 aastane, siis miks ta peaks kuskilt ähmasest, peaaegu mesoliitilisest ajast pärit filmi vaatama, see on ikkagi pigem spetsialisti asi," tõdes ta ja lisas, et kui ta on olnud mingil määral sunnitud vanu asju üle vaatama, siis õnneks ei olegi filmid väga halvad. "Aga see, millisel kvaliteedil nad kättesaadavad on, see on täiesti kohutav, digiteerimine on niivõrd keeruline ja kallis protsess tänapäeval, et sa oma firmaga ei suuda neid asju teha."

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist oli Urbla üks esimesi, kes hakkas tooma Eestisse ka kaastootmisprojekte. "Filmi "Ma pole turist, ma elan siin" najal või lennus sain ma küllaltki head suhted põhjamaade poole ja sellel hetkel, kui Eesti filmile kadus täielikult riiklik rahastus ära, avanesid mulle veel Venemaal vanade tutvuste kaudu võimalused raha saada ja ka Soomest," ütles ta ja lisas, et sel perioodile ta reaalse Eesti filmieluga väga kokku ei puutunudki. "Rahastus tuli mujalt ja filmigrupid olid ka suures osas mujalt."

Urbla seni viimane lavastajatöö on 2006. aastal valminud "Stiilipidu", selle aja jooksul on tal olnud ka mõtteid, et peaks uuesti mõne filmi lavastama. "Kui sind huvitavad lood, situatsioonid ja inimlikud karakterid, siis mingi kihelus on ikka sees, aga ma pole saanud toestust nendele projektidele," mainis ta ja lisas, et päris mitu ambitsioonikat projekti ei läinud käima. "Võib-olla need lood ei olnud piisavalt head, aga võib-olla ei olnud ka instantsides piisavalt head sõpra."

"Mina olen oma filmielu elanud niiviisi, et see on pigem hobi ja elustiil," rõhutas ta.

"PÖFFi kaheksa ja pool" on ETV2 eetris reedel kell 19.40.