Kogumik koondab armastussonettide tõlkeid alates esimestest selles vormis luuletustest kuni tänapäevasteni, haarates ligi seitsmest sajandist ja kahekümnest keelest kokku 104 poeedi loomingut. Luuletused on esitatud kogumikus kronoloogilises järjekorras.

Eesti keelde on need sonetid toonud 55 luuletõlkijat. Valimik sisaldab 308 luuletust, mille seas on 66 uut, seni ilmumata tõlget. Lisaks sisaldab väljaanne koostajate saatesõna sonetivormist ja tõlgetest, järelsõna armastuse kujutamisest sonetivormis ning luuletajate lühitutvustusi.

Katkend:

Giacomo de Lentini
XXVI

Ma nägin päiksepaistet vihmasajus,

ja pimeduses sähvatamas valgust

ja rahet leegitsemas pikserajus

ja tulelõõmast tõusmas külma kalgust;

ja kuidas magus mõrkusesse vajus

ja mõru maiku magusasse valgus,

ja kuidas vaenutsejais viha hajus

ja lähedaste vahel vaen sai algust.

Ja nägin, millist vägevust arm kandis,

see haavas mind ja ravis nii mu haavad,

mu leegid leegi jõuga surus alla,

mul elu pähe sootuks surma andis,

ta kustutatud leegid lõõmaks saavad,

arm jättis mu, ent siis ei lasknud valla.

Itaalia keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman

Ugo Foscolo

VIII

Et hülgasin su, üksnes õigusega

pean lainte murdu hüüdma oma valu

nüüd kaljukallakuil, kuid see ei sega    

Türreeni tuuli; kurti ju ei palu.  

Ma lootsin, siis kui inimesed ega

ka jumalad mind hoidnud, jooksujalu

maapakku minnes lepet reetjatega:

mind igatsedes kaotust sa ei talu.

Ma lootsin siis, et aeg ja vaev ja retked

ka hingetuna mööda raskeid harje

ja padrikuid toob unustusehetked,

et verel südagi lööb viimaks mesti;

oo kurba lootust! keset põrguvarje

käib Armastus mu kannul igavesti.

Itaalia keelest tõlkinud Ülar Ploom

Louise Labé

XVIII

Mind suudle veel, siis veel üks kord – kui hea!

Ja veel üks suudlus magus mulle kingi,

üks armastav – las pea meil käia ringi!

Söest kuumemaid saad neli vastu pea.

Kas oled kurb? Sa peagi hõiskad – tea,

et annan sul veel kümme õrnaks kingiks.

Kui suudlused meil ühte liitmas hingi,

mis parem olla võiks sest ülepea?

Ja nõnda meil kaks elu seisab ees:

üks enese, üks sõbra südames.

Arm, andesta, kui meeletuna näin ma.

On raske mul, kui hoidma pean end vaos.

Nii sageli mul hingerahu kaob.

Ma puhuti pean endast väljas käima.

Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff