Eesti kirjanduse päeva avas president Alar Karis, kes rõhutas oma kõnes, et ajal, mil kogu maailm läheb üle pealkirjadele ja loosungitele, peab tark rahvas teadma, et tõeline teadmine ja arusaamine selgub vaid süvenedes ja kriitiliselt lugedes. Tema sõnul aitavad raamatud sügavuti nii kirjanduslukku kui ka iseendasse sisse tungida ning eesti kirjanduse päev tuletabki meile kõike seda meelde.

"Võib-olla igapäevaselt lugedes me ei märkagi, kas tegemist on eesti või rahvusvahelise kirjandusega," nentis president Karis, lisades, et ehk paneb uus tähtpäev inimesi veel läbilugemata raamatu järele haarama ning tore oleks, kui see oleks ka mõne eesti autori poolt kirjutatud.

Eesti kirjanduse päeval pandi alus veel teiselegi traditsioonile: esmakordselt anti üle ka aasta kirjandusõpetaja tiitel, mille pälvis Märjamaa gümnaasiumi emakeele ja kirjanduse õpetaja Sirje Nootre. Tema sõnul peab kirjandusõpetaja leidma alati uusi meetodeid, kuidas lapsi kirjanduse juurde meelitada.

"Kirjandusõpetaja on tegelikult kogu aeg kirjandusõpetaja," kommenteeris Nootre enda tööd, viidates sellele, et ta mõtleb pidevalt ka töövälisel ajal kirjandusega seotud teemadele ning sellele, kuidas neid teemasid õpilastele vahendada. "Kirjandusõpetaja töö on pingeline, vahel ka rutiinne, vahel ka tüütu," tõdes ta.

Eesti kirjanduse päeva mõtte pani viis aastat tagasi idanema Rein Veidemann, kelle sõnul on parim moodus värske tähtpäeva tähistamiseks just raamatuid lugeda. "Kirjandust ei ole ilma lugemiseta. Kirjandus algas ettelugemisest, rahvaluulest, talutubadest peeruvalgel ja kirjandus taassünnib igas lugemise hetkes. Lugemisaeg on kõige kvaliteetsem aeg inimese elus."