Leslie Laasneri arvates oli Eesti Laul tootena väga hea ja õige lüke. "Aga see, kas Eesti Laulu võitja on võimeline Eurovisiooni lauluvõistlust võitma, see on liiga ehku peale loto, kui me tahaksime minna eestlastena Eurovisiooni võitma, siis me start-up'i- ja algoritmimaana võiksime luua algoritmi, mis suudaks päris hästi luua toote, mis jõuaks vähemalt TOP3 hulka," sõnas ta.

"Sa iial ei tea, kust "Gangnam Style'i" laadi litakas tulla võib, Måneskin ongi selles osas hea näide, sest kui sa hakkad seda pulkadeks lahti võtma, et mis on publiku ootus, millele ta vastab, mis on see uus suur asi, mis tuleb, milline see kollektiiv on, mis hoiakutega nad on, kes nad nad seal on, mis neil seljas on, siis see on puhas turundus, seda kõike on võimalik mõõdistada, ette arvata, sihtida, et mis võiks järgmine suur asi olla, see retsept ei ole kunagi lihtne, aga sellele on võimalik nibin-nabin pihta saada," kinnitas Laasner.

Laasneri arvates on Eurovisioon artistile hea väljund, kuna sa tead, et miljonite inimeste tähelepanu on koondunud ühte punkti. "Ja kui sa sinna punkti sisse, siis sa oled nagu Måneskin ," kinnitas ta ja lisas, et tänu sellele saad kaasa ka selle publiku, kellel puudub maitse. "Need inimesed, kes vaatavad tabelit, kuulavad seda, mis teistele meeldib, nn polkast rock'ini rahvas, keda on kohutavas koguses."

"Minusugune indie-ussikene, kes sinna ei lähe, uuristab endale ise mingeid kanaleid kuulajani, saadad lugusid ja annad tasuta EP-sid välja ning vaatad, et 150 inimest on kuulanud su lugu, mis tundub ka päris hea juba ning oled üsna rahul," mainis Laasner.

Põhitööna Leslie Laasner muusikatööd teha ei suudaks. "Mul on ka omad psühholoogilised põhjused sellel, et ma lihtsalt ei suuda oma lugusid esitada, seega ma annan aastas ühe kontserdi ning kolm kontserti on absoluutne maksimum," kinnitas ta ja lisas, et tema on selline artist, kellele meeldib ainult luua, olla oma pimedas toas ning salvestada see muusika. "Ja siis on sellega kõik, ma ei kuula seda muusikat kunagi, ma ei taha seda kunagi rohkem esitada ning niiviisi seinast-seina need artistid ongi, seega sa pead leidma enda väljundi."

"Loovuses ei ole sul kunagi ideaalolukorda, aga need mitteideaalsed olukorrad loovadki lahendusi, ise loojana ma kardan täielikku vabadust, see on kõige jubedam ja sa lähed peast lolliks, aga kui sul on mingid seinad, kuhu vastu joosta, siis hakkavad kohe mõtted tekkima," sõnas ta ja lisas, et sama kehtib ka muusikatööstusega. "Sul peab olema mingi probleem, mida lahendada."

Helen Sildna: ilmselt näeme lähiajal talendikoguse kahanemist

"Me tuleme ajastust, kus muusikaturgu kontrollisid plaadifirmad ja selle pinnalt tekkisid ka Madonna ja The Rolling Stonesid, tol ajal oli niiviisi, et kui sa saad kuldse plaadilepingu, siis su karjäär on järgmisteks dekaadideks kaetud, sa tuurid areenidel ja staadionitel ning oled megastaar, kuid ühel hetkel tööstus muutus ning keegi ei saanud enam mitme plaadi diile," selgitas Sildna ja lisas, et pärast seda hakkas tekkima hästi palju väikesed ja lühiajalisi karjääre.

"Praegu oleme pandeemia ja kobarkriisi olukorras, kus me näeme, et see ei ole jätkusuutlik süsteem, sest nii palju erinevat talenti ei suuda see tööstust ära elatada, küll on muusikaklubid läinud ärist välja, küll on tuuritamise hind tõusnud nii kõrgeks, et see ei ole enam rentaabel," mainis ta ja lisas, et ilmselt näeme lähiajal jälle talendikoguse kahanemist. "Varsti jõuame ilmselt tagasi kohta, kus konkurents, eelvalik ja kuraatorlus peab tööstuses toimima hakkama."

Helen Sildna sõnul peaksid poliitikud nägema muusikavaldkonna võimalust. "See võimalus on Eesti edulugu ja meie konkurentsieelis Euroopas ja maailmas, et me saaksime jala ukse vahele, sest enam ei saa digieduloo peal sõita, sest see ei ole uudis, see ei lenda enam niiviisi," mainis ta ja lisas, et me vajame nüüd uut edulugu. "Ma usun, et muusika, film ja teised loomevaldkonnad võiksid olla see edulugu."

"Kogu aeg räägime, et Eesti peab olema kõigis kaitsevõrgustikes sees, aga ka kultuuris on väga oluline see, et me oleksime kõigis võrgustikes sees, me oleme väike, me ei tohi jääda üksi ja peame oleme väga hästi liigendatud ja kursis, mis maailmas toimub," rõhutas Sildna ja lisas, et üksi kännu taga nikerdamine teeb meist käsitöölised. "Aga me tahame olla osa Euroopa kultuurist."