Kirjanduspreemia nominent Heili Sepp: "Tüdruk, naine, keegi teine" näitab, et ükski lahterdus ega vastandus ei ole püsiv
Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel on kategoorias "Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde" Bernardine Evaristo raamatunomineeritud ka jurist, esseist ja tõlkija Heili Sepp. Evaristo raamatu "Tüdruk, naine, keegi teine" tõlkinud Sepp märkis, et kõige olulisemana näitab see raamat seda, et ükski lahterdus ega vastandus elus ei ole püsiv.
Sepp on nomineeritud auhinnale tõlke eest Bernardine Evaristo raamatule "Tüdruk, naine, keegi teine", mis originaalis kannab pealkirja "Girl, Woman, Other", mis sai 2019. aastal Bookeri preemia.
"See on polüfooniline romaan, milles üksteise järel – aga ühel hetkel lugeja saab aru, et ka vaheldumisi – jõuavad lugeja ette 12 erinevat naist, kes elavad kõik Briti saartel. Nad on erinevates vanusegruppides. Neid eristavad mitmed asjaolud. Aga läbi nende annab Evaristo ülevaate peamiselt eelmise sajandi Inglismaa elust, ajaloost," kirjeldas Sepp.
"Õigupoolest kõik see tegevus saab mingi alguse juba 19. saj päris lõpus ja jõuab tänapäeva välja. Aga nagu reklaamtekstides valdavalt öeldakse – see on Inglismaa, mida me ei ole harilikult näinud, sest lugu jutustatakse läbi nende inimeste kogemuse, kellel on seos ühel või teisel moel Aafrikaga."
Raamat jõudis temani tõlkimiseks läbi Leenu Nigu. "Ta tõepoolest pakkus mulle seda osaliselt seetõttu, et ta teadis, et siin raamatus on kokkupuuted Aafrika taustaga ja ma olen varasemalt Aafrika autorite raamatuid tõlkinud."
Aga see romaan tema sõnul väga Briti-keskne ja Evaristo on ikkagi ise ka Briti kirjanik ennekõike, kuigi tema puhul ei tasu unustada, et isa poolt on ta Nigeeria päritolu, aga ema poolt ikka puhta inglanna, selgitas ta.
"Huvitav on see, et ta tegelikult päris pikalt elu jooksul suurt midagi Nigeeria päritolu või eellaste kohta ei teadnud. See sama kogemus hakkas tema elu päris palju ka värvima. Puhtalt peale vaadates seostati teda Aafrika kultuurilise taustaga, aga tema teadmised sellest endal olid väikesed ja eks ta neid hakkas siis omandama," jätkas Sepp.
"Selle tulemusel ongi kujunenud nii, et ta oma kirjanikukarjääri on pühendanud Aafrika diasporaa lugude jutustamisele ja seepärast on see romaan väga eriline, et siin on ta selle kõige laiemalt ette võtnud."
Ta lisas, et raamatus läheb hea-halb vastatus täiesti segamini. ja see on vahest ka kõige olulisem. "Et ükski lahterdus ega vastandus ei ole püsiv. Keegi pole määratud jääma kuhugi kinni. Ei olegi olemas eraldi musta ja valget. Seda nii ülekantud kui ka otseses tähenduses."
Toimetaja: Merit Maarits, intervjueeris Mari Klein