Kirjanduspreemia nominent Jaan Undusk: kahetsemine oli Smuuli sees juba enne stalinismi juurde jõudmist
Kultuurkapitali kirjanduspreemiatel on nii näitekirjanduse kui ka artikliauhindade kategoorias nomineeritud ka Jaan Undusk, kes sõnas ERR-ile antud intervjuus, et Juhan Smuul hakkas stalinismi pöördumist kahetsema juba enne seda, kui ta selleni jõudis.
Näitekirjanduse kategoorias pälvis Undusk nominatsiooni teosega "Suur Siberimaa", mis on pühendatud Jaan Krossile. Undusk selgitas, et kuigi Krossi 100. sünniaastapäevaks ilmunud näidendit ei saa pidada biograafiliseks uurimuseks, toetub see siiski päriselulistele motiividele.
"Mulle helistati draamateatrist ja küsiti, kas ma ei taha üht näidendit kirjutada. Selle sama kõne jooksul sündis mõte, et äkki see võiks olla Krossi elu motiividel, kuna selline tähtpäev oli lähenemas," meenutas kirjanik, kuidas sündis idee Krossist näidend kirjutada. "Kuna ma olin Krossi Siberi-aastate kohta esseesid ja uurimusi kirjutanud, siis oli eeltöö tehtud ning võis natuke vabamalt neile toetudes fabuleerima hakata," rääkis kirjanik.
Teise nominatsiooni pälvis Undusk Juhan Smuulist kirjutatud essee "Jää hingus. Juhan Smuuli tagaküljel" eest. "Jaan Krossiga võrreldes oma mainelt väga teistsugune autor," märkis Undusk, viidates sellele, et Juhan Smuuli on teetud Nõukogude kirjanikuks.
"Smuul on sellepärast huvitav kirjanik, et ehkki ta oli esistalinist, annab otsida inimest, kellel oleks olnud niivõrd äratuntav kristlik tagapõhi. Just seetõttu oli stalinismis nii hästi kinni püütud, ta oli omamoodi kaitsetu," nentis Undusk.
Üheks Smuulist rääkiva esse motiiviks on kahetsus. "Luterlikus inimeses sureb viimasena kahetsus – selle eest, mida sa oled ja ei ole teinud. Kahetsus on inimeses olemas enne, kui ta siin maailmas üldse midagi tegema hakkab," selgitas Undusk.
"Smuulil hakkas oma stalinismi avalikult kahetsema, seda ei teinud peaaegu mitte keegi – mindi vaikides mööda, nagu midagi poleks olnud. Aga Smuul hakkas seda kahetsema. Kahetsemine oli tema sees enne, kui ta stalinsismi juurde jõudis ja seetõttu oli väga loomulik, kui ta pärast seda möödalasku avalikult kahetses."
Undusk tõi välja, et tagantjärele avastas ta, et kahetsusmotiiv oli nii Krossist kui ka Smuulist rääkiva teose lõpus olemas. "Kui Smuul kahetseb seda, mida ta teistele inimestele tegi või tegemata jättis, siis Kross ei taha surra kahetsusega iseenese ees. See võiks iseloomustada kahe mehe psühholoogiat küllaltki täpselt."
Toimetaja: Karmen Rebane, intervjueeris Mari Klein