Džässimess Jazzahead

Naerukuu, aprill algab Klassikaraadio sünnipäevaga ja lõpeb UNESCO egiidi all toimuva rahvusvahelise džässipäevaga, mil üle maailma esinevad silmapaistvad džässmuusikud. Aprill on ühtlasi ka rahvusvaheline džässikuu, mida tähistatakse 2001. aastast Smithoniani Instituudi algatusel. Džässikontserte on aprillis tõesti palju – nii Eestis kui maailmas. 27.–30. aprillini toimub ka rahvusvaheline džässimess Jazzahead! Bremenis – mis on muusikute ja korraldajatele kohtumiste ja uue informatsiooni jagamise paik. Igal aastal esindab seal Eesti Jazzliit väärikalt Eesti džässi. Erilise au osaliseks on Eesti muusikutest saanud pianist ja helilooja Kirke Karja, kes esineb teist korda festivali põhiprogrammis, sel korral trioga Karja/Renard/Wandinger/. Trio kontserti saab kuulata Bremenis 28. aprillil.   

Festival Jazzkaar 2023

Aprillis vallutab džäss klubid ja kohvikud nii Tallinnas kui ka paljudes Eesti paikades. Ainuüksi 23. kuni 30. aprillini toimuva rahvusvahelise festivali Jazzkaar kavas üle 120 kontserdi ja muusikalise etteaste, kus esinevad 18 maa muusikud. Pea igaks festivaliks on valminud mõni eriline uudisteos või koostööprojekt, sel korral on fookuses palavalt armastatud instrument kitarr oma eriliste võimalustega. Sellest, et muusika ei tunne piire, annab aimu teose pealkiri "Kitarriookean" ja selle loojad on kolm suurepärast heliloojat-muusikut. Teose džässiliku esimese osa autor on Andre Maaker, siis tuleb rokiorkaaniga meie mees Ameerikas Laur Joamets ja lõpetab nüüdismuusika piire ületav Peeter Vähi. Osade temaatiline materjal põimub ja areneb ning lained toovad kaldale kuulajateni nii kurbi kui ka rõõmsaid muusikalisi sündmusi. Lisaks autoritele osalevad ettekandel veel Jaak Sooäär, Marek Talts, Paul Daniel, Mihkel Mälgand, Heigo Rosin ja Jeremia Kangas. Jazzkaare avakontsert "Kitarriookean" Vabal Laval ootab muusikasõpru 23. aprillil kell 18.00. 

Pealinna džässisõpradele võib soovitada külastada kontserte ka väljaspool Tallinna, elamusele annab lisaväärtuse ju ka koha atmosfäär. Lõuna-Eestis on kevad enam edenenud ja soojendab rõõmsamalt kui Harjumaal.

Jeff Berlin

USA bassivirtuoosi Jeff Berlini kvartett alustab oma pikemat Euroopa tuuri 4. aprillil Võrust! Ja selliseid üllatusesinejaid – eeskätt bassivirtuoose – on Võru endale varemgi esinema kutsunud. Üks parimaid USA basskitarriste Jeff Berlin on legend, stiili uuendaja – hinnatud nii soolomängija kui ka ansamblimuusikuna. Pika karjääri jooksul on ta koos musitseerinud suurkujudega nagu John McLaughlin, Isaac Hayes, Billy Cobham, Yes, Mike Stern jpt. 2022. aastal andis maestro välja olulise albumi "Jack Songs", pühendades selle oma mentorile Jack Bruce'ile. Head nautimist! 

"Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool" 

Võrust tasub sõita Tartusse ja vaadata mõnd ERM-i näitust. Ainult kiidusõnu on kuulda talutoolide näituse kohta, mis on avatud 4. detsembrini. Näitusele "Nelja jalaga maa peal. Eesti talutool" on valitud rohkem kui 100 unikaalset tooli, mis jutustavad ilmekalt ajast, mil tool valmistati ning väärtustest, mida selle valmistaja oluliseks pidas. Talutoolideski kajastuvad omaaegsed mööblimoed: inglise rokokoo, biidermeier või varasemad klassitsismi voolud. Ajal, mil mööblit tehti käsitööna, kujunes välja põnevaid kohalikke "koolkondi" näiteks omapäraste erijoontega torkavad silma Muhu ja Kihnu, Pakri ja Ruhnu meistrite toolid, teavad asjatundjad.

XVII rahvusvaheline koorifestival "Tallinn-23" 

Iga muusikasõber võiks aasta jooksul kuulata mõnd koorikontserti, et olla kursis tänase ja eilse koorimuusikaga ning kooride eripäraga. Rikkalikke võimalusi selleks pakub XVII rahvusvaheline koorifestival "Tallinn-23", mille kontserdid toimuvad 13. kuni 15. aprillini pealinna kontserdisaalides ja Jaani kirikus, nagu alati kuulutatakse välja ka grand prix' võitja, loodame, et selle pälvib mõni Eesti koor. Festivali ajalugu ulatub 1972. aastasse ning see toimub üle kahe aasta. Tallinna rahvusvaheliselt koorifestivalilt on tuule tiibadesse saanud paljud koorid. Hoiame pöialt omadele ja naudime välismaa kooride erilisi etteasteid 

Sergei Rahmaninov 150  

Sergei Rahmaninovi klaverimuusika ei ole aastatega kaotanud ei aktuaalsust ega sära. Helilooja neljast klaverikontserdist kõlab igal hooajal mõni ka Eesti kontserdisaalides. Peterburi konservatooriumi pianisti ja heliloojana lõpetanud Rahmaninov emigreerus pärast Suurt Oktoobrirevolutsiooni Ameerikasse ja ei külastanud oma sünnimaad enam kunagi.

Helilooja 150. sünniaastapäeva tähistamiseks on festival KLAVER otsustanud anda panuse Rahmaninovi klaverimuusika mitmekülgseks avastamiseks. Johann Randvere ja Leedu pianist Justas Šervenikas esitavad duoga 20. aprillil Estonia kontserdisaalis lisaks helilooja kahele süidile ka Rahmaninovi ühe armastatuima teose "Sümfoonilised tantsud", seekord kahe klaveri seades. Järgmistel päevadel saab kuulata Aga Juurikase kontserti ja Sten Heinoja Marcel Johannes Kitse esituses Rahmaninovi teoseid tšellole ja klaverile.

Nele-Liis Vaikssoo ja Olav Ehala

Uusi saale avati läinud aastal mitu, omaseks on saanud juba MUBA kontserdisaal, Viimsi Artiumi kontserdisaal, aga uudishimu viiks kuulajad ka Vändra-maile, seekord mitte Carl Robert Jakobsoni talumuuseumisse, vaid Vändrasse Lüdigi nimelisse kontserdisaali, mis asub aadressil Kooli 13. Tegemist ongi kooli aulaga, aga miski annab sellele kontserdisaali väärikuse ja atmosfääri, mis see miski on, seda peab ise kogema.

Pianist, organist ja helilooja Mihkel Lüdig elas ja töötas 24 oma elu viimast aastat Vändras ja on liigutav, et kodukoha inimesed Lüdigit väärikalt meeles peavad. 14. aprillil kõlavad Lüdigi saalis Eesti kaunimad armastuslaulud Nele-Liis Vaiksoo ja Olav Ehala esituses, neist suur osa ongi Olav Ehala loodud, armastatud esinejad tutvustamist ei vaja.

"Futuromarennia. Ukraina ja avangard."

Kumus avatakse ukraina kunstnike avangardistide näitus "Futuromarennia. Ukraina ja avangard." Ukraina on eestlaste südameis ja kahtlemata aitab näitus lähemale tuua Ukraina kunstnike emotsioone. See on põnev sissevaade Ukraina avangardkunsti, mis pürgis ühiskonna moderniseerimise poole. Radikaalsed tulevikuunelmad leidsid ilmeka väljenduse maalis ja lavakujunduses, arhitektuuris, kirjanduses ja filmikunstis.

Kunstnike Oleksandra Eksteri, David Burljuki ja Vasil Jermilovi teosed on pärit muuseumidest, mis jätkavad tööd ka sõja ajal, Venemaa pidevate rünnakute all. Näitus loob aluse nii lääne kui ka Vene avangardi ajaloo kriitiliseks ümberhindamiseks, tuues esile Ukraina kunstielu eripärad ja seosed 20. sajandi esimeste kümnendite rahvusvahelise arenguga.