Tauno Vahteri sõnul polegi nii lihtne öelda, kas silma jääb ka mingeid uusi tendentse või suundi. "Mess on esmapilgul nagu mess ikka, aga see hakkab küll silma, et pärast koroona-aastaid on osad inimesed jälle tasapisi tagasi ilmunud, kes varem ei käinud, aga samas väljapanekud on väiksemad, võib-olla loetakse raha rohkem, võib-olla leitakse, et polnudki vaja nii suurt pinda," ütles ta ja lisas, et teemad on muuhulgas olnud ka kallinevad raamatuhinnad. "Samuti see, et raamatute striiming-teenused siiski mõjutavad mitmel pool halvasti raamatumüüki, sest see tekitab vale ettekujutuse raamatu kuludest ja väärtusest."

"Rohkem on seda, et igast nurgast tuleb natukene midagi, hetkel pole võib-olla lihtsalt suurte superstaar-kirjanike aeg," mainis Vahter ja lisas, et kui ringi vaadata, siis paljudes kohtades on raamatuid Ukraina sõja kohta erineva nurga alt. "On lugusid põgenikest, on üleelamiste lugusid, nägin ka esimest raamatut Bahmutist, on lasteraamatuid, mis selgitavad sõja ja kodust lahkumise tagamaid," selgitas ta ja tõi välja, et samas on märgata ka väsimust sellest teemast. "Kui vaadata raamatupoodide edetabeleid, siis seal need raamatud kindlasti ei ole, seega on justkui kaks vastandlikku nähtust, teema on küll üleval, aga publiku huvi selle vastu ei ole võib-olla väga suur."

Kirjastajana vaatab ta messil laia pilguga ringi. "Kindlasti on asju, mida võiks avaldada, aga seal on ka veider ja natukene naljakas külg, et ühes kohas sa vaatad jaapani lasteraamatuid, teises kohas midagi ajaloost ja kolmandas kohas uuemast või vanemast ilukirjandusest, kõik käibki läbisegi ja sellest tuleb midagi välja sõeluda," mainis ta ja lisas, et tihtipeale tõde selgubki alles mõni aeg hiljem. "Siis, kui saadetud käsikirjad on läbi sorteeritud ja otsustatud, et sellega võiks proovida."

"Sel aastal paistab silma see, et ei ole Lätit, ei ole Leedut, isegi Soomet ei ole eraldi väljas, Eesti boks on ka väiksem kui tavaliselt, aga ta on suhteliselt heas asukohas," kinnitas ta ja lisas, et eesti raamatuid on boksi riiulitel väljas paarsada. "Kohtumised on, ka erinevate kirjastuste ning agentuuride esindajad käivad kuulamas, mis eesti kirjanduses toimub, aga see, kas midagi ka konkreetsetes tehingutes väljendub, on raske öelda, see on tihti päris pika vinnaga, võib isegi minna aastaid."