Palmi sõnul on hetkel peamine suundumus mitmekülgsus ning ilmub väga erinevate pildilise ja tekstilise tasakaaluga raamatuid. Lastele kirjutatakse pea igal teemal, lugeda saab kõigest, mida ühiskonnas näha on võimalik: loodus, keskkond, metsaraie, vaimne tervis, igapäeva koolieluga hakkamasaamine, ka keerulised teemad nagu sõda ja pagulaskriis.

Lasteraamatud on Palmi sõnul viimastel aastatel muutunud rohkem pildiliseks, õhemaks ja vähem tekstilisemaks. "Age see ei tähenda, et seal lugu ei ole," märkis Palm. Tema sõnul on oluline, et lapsele satuks kätte haarav raamat – siis tekib ka lugemise vastu suurem huvi. "Peaasi, et lapsed tunneksid raamatust mõnu ja et nad raamatust saadud kogemust teistega jagaksid," ütles ta.

Kuna lastele ilmub raamatuid rohkem kui paarkümmend aastat tagasi, siis omaaegsete ülipopulaarsete raamatukangelastega (Sipsik, Naksitrallid) võrreldes, nii selgeid tegelaskujusid tänapäeva lastekirjanduses eristada ei ole võimalik. Lemmik-tegelasi on see-eest hulga rohkem, näiteks Lotte on laste seas väga tuntud ja armastatud. See, et suuri raamatutegelasi on vähem, ei tähenda, et lastele kirjutatakse kehvemini. Eestis ilmub aastas 800 lasteraamatut (algupärand, kordustrükid ja tõlkekirjandus) ja Palmi sõnul on tugevaid autoreid, kelle raamatuid lapsed väga armastavad: Piret Raud, Kairi Look, Anti Saar, Ilmar Tomusk, Andrus Kivirähk jt. "Viimastel aastatel antakse päris palju välja ka klassikat ja see teeb mulle palju rõõmu," ütles Palm.

Raamatute lugemine on seotud raamatukogudega ja viimaste rolli laste lugemisharjumuste kujundamisel pole kuidagi võimalik alahinnata. "Raamatukogude roll on alati olnud väga oluline," ütles Palm. Raamatukogud on meile kõigile väga tähtsad, seal toimub ka väga palju muud kui pelgalt raamatute laenutamine. "Raamatukogude roll muutub üha olulisemaks," kinnitas Palm.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm jagas ka soovitusi kirjastajatele ja kirjanikele – tema sõnul võtavad lapsed raamatukogu riiulilt raamatu üldjuhul kaanepildi järgi. Nii mõnegi raamatu puhul on lugejaskonda piiratud kaane värvivalikuga, näiteks noormehed ei taha võtta raamatuid, mille kaanel on liiga palju lilli või roosat värvi. Laste ootused on Palmi sõnul raamatule erinevad, aga lapsed ei talu, kui neid alahinnatakse ja nende aega ei hinnata. "Lapsed tajuvad väga hästi, kui kirjanik on ise südamega asja juures," ütles Palm.