Contra uuest luulekogust: ühegi luuletuse eest veel peksa pole saanud
Contra ehk Margus Konnula ütles, et kuigi erinevatele ja ka tundmatumatele Eesti paikadele pühendatud luulekogu "Kohalik elu" tekstid ei ole alati just kõige meelitavamad ning nende hulgas leidub ka tellimustöid, millest omavalitsused on keeldunud, siis probleeme see seni tekitanud pole.
30 luulekogu, üle 10 lasteraamatu, näidendeid ning tohutult tõlkeid läti keelest välja andnud Contra koondas uude luulekogusse paarikümne aasta jooksul valminud teksti. "Plaan see kokku panna oli päris ammu juba, aga nüüd tuli siuke hetk," ütles Contra Vikerraadio saates "Loetud ja kirjutatud" saatejuht Valner Valmele.
Uuel luulekogu alapealkiri on "Luulesõit ümber Eestimaa". Contra sõnul võib luuletusi tema värskes kogus julgelt lorilauludeks nimetada. "Need on tihti nii kirjutatud, et olen konkreetsesse paika teel ja tahan siis neid rõõmustada. Enam ma seda ei tee. /.../ Väga suur osa nendest paikadest on ka minu poolt külastatud, mis siia raamatusse on jõudnud," ütles Contra.
Saatejuht Valner Valme sõnul on Contra uued tekstid väga omanäolised ning nende riimid meenutavad räpparite tekste, kes üritavad samuti leida võimalikult ebatõenäoline vaste. "Eks alati kui on võimalus riimiga üllatada, siis ma püüan seda teha. Isegi juhtudel, kui riim ei ole enam tekstis kõige olulisem," tõdes Contra.
Contra ise kõige suurem räpifänn pole, aga rütmiliste luuletustega on tal karjääri jooksul ka selle valdkonnaga kokkupuude olnud. Luulekogust "Parmaatlinnud" on luuletaja esitus saanud biidi taha ning koostööd on te teinud ka ansambliga Öökülm, sealhulgas neile ka lätikeelse räpi kirjutanud.
Luuletused on autor järjestanud raamatus nii, et teemadeks olevad paigad saaks ka järjest läbi käia. "Ei ole nii, et üks luuletus Kuressaarest ja teine Narvast, et ikkagi üsna loogilises järjestuses. Nii et seda võib põhimõtteliselt võtta ka reisijuhina," selgitas Contra.
Kuigi Contra sõnul luuletuste sisu alati sihtkohta reisima ei meelita, siis üldjuhul on tekstid siiski kohalikke rõõmustanud. "Ütleme nii, et ühegi luuletuse eest veel peksa pole saanud," naeris luuletaja.
Tekstidest võib leida ka lihtsamaid riime, aga üldiselt suhtub luuletaja riimidesse rõõmuga ja seda kõige olulisemaks ei pea. "Tegelikult oli Juhan Liiv juba revolutsionäär, kes just rõhutas riimide mittepuhtust. Et see riim ei ole üldse nii oluline. Võib ka ilma riimita. /.../ Mis ei tähenda, et aeg-ajalt ei oleks mu luuletustel püüet ka puhta riimi poole. Eriti tõlkeluule puhul, kui originaal on ka väga puhta riimiga, siis tahaks seda säilitada ka tõlkes," selgitas Contra.
Luulekogust leiab ka paiku, millest muidu ehk kuulnud polegi. "Ma olengi pigem eelistanud selliseid väikeseid kohti. /.../ Näiteks Puhtaleiva on ju lihtsalt nii toreda nimega koht, et seda tahaks jäädvustada," ütles Contra.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: Vikerraadio "Loetud ja kirjutatud", intervjueeris Valner Valme