"Miisufy" produtsent: animafilmile kinolevi tekitamiseks peab loov olema
Sundance'i filmifestivalile valitud Liisi Grünbergi animafilmi "Miisufy" stsenarist ja produtsent Aurelia Aasa nentis kultuurisaates "OP", et selleks, et animafilme saadaks edu, on tugeva filmi kõrvale ka tugevat strateegiat ja loovust vaja.
Liisi Grünbergi debüütfilm "Miisufy" valiti Sundance'i filmifestivali lühianimafilmide programmi enam kui 12 000 kandidaadi. "Arvestades, et tegu on Liisi debüütfilmiga, oli see kindlasti üllatus ja seda suurem rõõm," ütles filmi produtsent ja stsenarist Aurelia Aasa.
Film räägib loo digitaalsest kassist nimega Miisu, kes alustab oma inimomaniku vastu mässu ja proovib äpist välja saada. "Kogu idee sai alguse, kui ma nägin Instagramis Liisi joonistusi. Võtsin temaga ühendust ja hakkasime koos filmi tegema. Praeguse edu taga on kindlasti Liisi visuaalne stiil – need värvilised kaadrid, samuti detailirohkus. Lisaks ajakohasus – me räägime tänapäeval väga palju AI-st ja virtuaalreaalsusest. See film põimib kõik need teemad kokku," rääkis ta.
Selleks, et animafilmi saadaks edu, on Aasa sõnul vaja nii tugevat strateegiat kui ka tugevat filmi. "Kuidagi peab film selle aegruumiga, kus me viibime, resoneeruma," märkis produtsent, kes seisis ka Sander Joone "Sierra" eduloo taga. "Sandriga meid visati sisuliselt külma jääauku. Me läksime esimest korda üldse USA-sse ja otse LA-sse ja hakkasime kampaaniat tegema. Mul on väga hea meel, et sellel filmil nii hästi läks – praeguseks on ca 200 festivali kirjas."
Animafilmidele kinolevi tekitada on Aasa sõnul väga keeruline ning see nõuab loovaid ideid. Nii näidati "Sierrat" ühel seansil tund aega järjest ja inimesed said siseneda ja lahkuda, millal soovisid. ""Miisufyga" võiks näiteks kassikohvikutesse minna. Igal juhul tuleb teha midagi, mis muudaks linastuse sündmuseks," lisas ta.
Eesti animatsiooni erinevatest generatsioonidest rääkides tõi Aasa välja, et nõukogude perioodi autoreid teatakse hästi, kuid vahepealsetel kümnenditel oli tugev leviauk.
"Me räägime ikkagi neljast-viiest erinevast generatsioonist, kellel kõigil on oma nägu, aga paraku teavad inimesed enamasti ikkagi neid filme, mis tulid nõukaajal telekast," ütles Aasa ja lisas, et kindlasti on ka keskmise põlvkonna autoreid, keda publik hästi teab, nagu näiteks Kaspar Jancis.
Toimetaja: Ave-Marleen Rei, Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell