Kinosilm | "Päike ja betoon" on liikuv ja dünaamiline Saksa getodraama
Tristan Priimäe iganädalasse levifilmide ülevaatesse mahtusid sel korral kaks filmi: Saksa režissööri David Wnendti "Päike ja betoon" ja Prantsuse lavastaja Yann Gozlani "Viirastused".
Pärast aastast eksperimenti vaadata ära kogu levi, võtan uuel hooajal veidi hoogu maha ja roogin välja selle, mis päris ajaraisk tundub. Kui siiski eksin, et olen olukorda valesti hinnanud, siis lisan hiljem, aga hetkel ma tõesti ei näe, et see juhtuks sellise filmiga nagu "Reagan", mille vaatamisest uus, leevendatud nõue iseendale mind praegu päästab.
Päike ja betoon
Sonne und Beton
David Wnendt
Saksamaa
Unlimited Media
Saksa getodraama Berliini multikulti-paneelmajarajoonis Gropiusstadtis, Neuköllnis. 14aastane Lukas ei saa kooli sisse, kuna ta õpilaspilet on kuskil kadunud. Suvalisest popipäevast saab aga tõeline katsumuste kadalipp, kui kriminaalne tänavaelu ja krooniline rahapuudus poisi ja ta sõprade trio järjest suurematesse jamadesse tõmbab. Lisaks värvikas kõrvaltegelaste seltskond – perekonnaliikmed, igat masti sulid ja joodikud ja muidu kaabakad. Normaalsed inimesed on tugevas vähemuses.
"Päike ja betoon" on üsna hoogne krimifilm, Saksamaa 2003. aasta rekordiliselt palav suvi annab filmile värviküllase pildi. Film peaks olema tõeline pärl saksa räpi fännide hulgas, sest siin astub üles terve hulk saksa hiphop-rahvast nagu Luvre47, Lucio101, Juju, Olexesh, NNOC, Azzi Memo, Klapse Mane, B-Tight ja AOB, kes on pärast päris tore guugeldada ja vaadata, kes mis osa filmis tegi. Nad kõik ühiselt astuvad üles ka lõputiitrite loos "Sonne & Beton" – selline vanakooli saksakeelne gängstaräpp, mis annab filmist päris hea ettekujutuse.
Liikuv, dünaamiline film annab mingi ajastupildi konkreetsest kohast ja imelikust ajastust, aastast 2003, mis ei seostu suurt just millegagi. Ega siin kokkuvõttes mingit sügavamat sisu ei ole ja ükski tegelane erilist arengukaart ka läbi ei tee. Nenditakse lihtsalt, et elu on karm Berliini getos, ja.
3 / 5
Viirastused
Visions
Yann Gozlan
Prantsusmaa
Bestfilm
Pigem äkki "Nägemused" sisu järgi otsustades, sest Diane Krugeri kauglennupiloot Estelle, kes on muidu ülim korraarmastaja ja kontrollifriik, hakkab vaikselt laiali lagunema sellest hetkest, kui näeb unes üht kummalist maja rannas ning kohtub õige varsti pärast seda oma kunagise armukese Anaga (Marta Nieto). Estelle on vahepeal edasi liikunud, abiellunud ja uue elu loonud, aga Ana tirib ta vanadesse mustritesse tagasi ja unenäod lähevad järjest hullemaks, kuni Estelle'il tekib probleeme nägemuste ja mälestuste ning ärkveloleku ja unenäo eristamisega.
Kunagi kirjutasin Vallo Toomla "Teesklejatest", et näed, nüüd eestlased oskavad ka sellist prantsuse üleloomuliku elemendiga trillerit teha. "Viirsastused" on üks täpselt selline. Plusspoolel Diane Kruger, kes ikka saab kindla regulaarsusega peaosi mängida, imeilus suvine pilt ning meeldejäävad võttepaigad (rannas olev luksmaja küll ehitati filmi tarbeks, kui keegi peaks mõtlema, kus selline asub), aga eks David Lynch on selliste filmide mõõdupuu kergitanud päris kõrgele ja paratamatult tulevad need "Mulhonnad Drive'id" ja "Kadunud kiirteed" siin ka meelde.
Iseenesest korralik ja esteetiliselt ilus, aga jääb veidi külmaks ja kaugeks. Võib-olla mängib jääblond Kruger oma osa liiga hästi.
2,5 / 5
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Kinosilm"