Purga ütles, et kuigi kõige eredama suvise elamuse sai ta Pariisi olümpiamängudest, siis tegelikult toimus ka Eestis palju põnevat. "Baltoscandal, käisin vaatamas Draamateatri suvelavastust "Üks helevalge tuvi", samuti Silvestrovile pühendatud kontsert Odessa Classicsi poolt ja nii edasi."

Tema sõnul arutatakse praegu valitsuses pinevalt ööd ja päevad selle üle, kuidas ja kust leida kokkuhoiukohad ja kärped. "Ma saan aru, et inimestel on juba sõnast "kärbe" täiesti kõrini, absoluutselt, ma olen ise samas paadis, aga midagi pole teha, kui me soovime, et meie riik ei kukuks täielikku võlapöörisesse, siis me peame olema valdkonniti erinevate ministeeriumite vahel riigimehelikud, aga solidaarsed."

"Kui eelmisel aastal tegime eelarvet 2024. aastaks, siis oli juba teada, et 2025. aasta tuleb keerulisem ja see ei ole uus info, see on jõudnud inimesteni ka meedia vahendusel," selgitas ta ja mainis, et kellelegi ei tohiks olla üllatus, et me elame üle oma jõu. "Peame kuidagimoodi kokku tõmbama, raskeks läheb kõigil, see on selge."

Üle jõu elamine seisneb tema sõnul näiteks selles, et Eestis on helded sotsiaaltoetused. "Euroopa lõikes on Eesti pigem õhuke riik ja tuleme oma asjadega hästi toime, aga riigis sees need valikud, mida peab üle vaatama, saavad üsna rasked olema."

Kultuuriminister tõi ka välja, et ametisoleku aja jooksul on ta teinud juba kaks miinuseelarvet ning praegu teeb kolmandat. "Käesoleva aasta negatiivsest lisaeelarvest õnnestus päästa muuseumid, kontserdiasutused ja teatrid, nüüd eesootav kärbe puudutab mingil määral ka neid."

Rahvusooper Estonia juurdeehituse juures tõi Purga esile olulise aspekti: Estonia maja juurdeehitusega suurenevad ka tegevuskulud. "Trupid suurenevad ja kõike on vaja rohkem, aga kui palju rohkem on võimalik riigi rahakotist Estoniale raha juurde tõsta?" küsis ta ja mainis, et see osa võrrandist on praegu lahendamata.