Owe Peterselli suvesse mahtus palju sporti – jalgpalli EM, tennis ja olümpiamängud. Saatejuht leidis ka neist kultuuri. "Kui ma mõtlen olümpiamängude avamisele – mööda vett kappav hobune või Gojira lugu Marie Antoinette'i peaga –, see oli grandioosne ja väga võimas," kiitis ta.

Teatrist jättis Petersellile suurima elamuse Eesti Draamateatri "Rahamaa". Lisaks jõudis ta Narva-Jõesuus toimunud teatrifestivalile Hungerburg. "Mulle meeldiks väga, kui sellest festivalist saaks traditsioon, aga sahinad liiguvad, et ei saa," nentis ta.

Näitustest tõi ta välja Kumus avatud oleva väljapaneku "Ajalugu ja müstika. Ladina-Ameerika kunst ja Euroopa". Muusikaelamustest tõstis Petersell esile Noblessneri valukojas toimunud "Hydrogen Jukeboxi".

Lisaks tõi ta välja ühe Soomest saadud elamuse. "Kõik, kes on Helsingis käinud ja liikunud sadamast kesklinna poole, teavad pissivat poissi. Selle autor Tommi Toija on suveks ja natukene ka sügiseks oma ateljee Helsingi kunstihoonesse kolinud. See näeb välja nagu tema eluruumid, tema kodu. Seal ta meisterdab neid natukene õudust tekitavaid päid ja kujusid. Neid on väga äge vaadata," rääkis Petersell, kelle sõnul võiks Eesti ja Soome vahel olev kultuurisild oluliselt tihedam olla. "Kui palju me tänapäeva Soome kunstikke, lauljaid või näitlejaid teame? Ma kahtlustan, et sealpool on samamoodi ja ega nemad Eesti omi ka väga palju ei tea."

Ave Lutteri viimane suveelamus on seotud Hara sadama näitusehoonega, mis augusti lõpus merre varises. "Mul oli õnnelik juhus Hara sadamas nädal enne varingut käia. Maja olevat viie sekundiga kokku kukkunud ja näitus jäi sisse," rääkis ta.

Teise elamusena tõi Lutter välja Haapsalus avatud Evald Okase muuseum. "Kaua tehtud kaunikene," kiitis ta ning lisas, et muuseumisse võiks tulevikus kunstniku isiklikku elu rohkem sisse tuua.

Ka Lutteri kolmas elamus on seotud kujutava kunstiga – Veneetsia biennaalil väljas olev Edith Karlsoni näitus "Hora lupi". "Mul oli kaks väikest last ka kaasas ja me istusime kümmekond minutit seal hämaras toas ning jõllitasime kõike seda suursugust, mida Edith Karlson oli loonud. See oli küll selline hetk, kus tundus, et rahu saabus," kirjeldas ta.

Ave-Marleen Rei tõi välja oma reisi Kanadasse, kus ta kohtus sealse eestlaste kogukonnaga. Sügisel jõuavad kohtumised ka raadiosse. "Väliseesti muuseumi peaarhivaar Piret Noorhani, kes käib sageli Eestis ja on siin suvel mitu kuud, tõi välja selle, kui elav on Eesti kultuurielu," jagas Rei. "See, kui palju saab kultuur Eestis tähelepanu ja kuidas ka väiksemad alad on sageli meedias, see on seal täielik kosmos."