Ott Maaten: ma ei pea õigeks, et kõigilt sama palju kärpida
Rahvusooper Estonia peadirektor Ott Maaten ütles ERR-ile, et loodab järgmise aasta kärbete osas veel kultuuriministri ja riigikogu kultuurikomisjoniga läbi rääkida.
Ott Maaten ütles, et kõige sellega, mis Heidy Purga kolmapäeval kultuuriasutuste kärbete kohta välja käis, nad nõus ei ole. "Kui viimasel kümnendil on kultuuriministeeriumi vahendid kasvanud 70 protsenti, siis avalikud-õiguslikud asutused on saanud juurde 40 protsenti vahendeid ning Rahvusooper Estonia vaid 30 protsenti kümne aastaga," selgitas ta ja lisas, et tema ei pea õigeks, et kõigilt sama palju kärpida.
"Heal ajal on raha valikuliselt jagatud, aga nüüd kärbitakse kõigilt üle välja ühtmoodi, eks me veel diskuteerime sel teemal," sõnas ta ja tõdes, et ilmselt need kärpenumbrid veel lõplikult fikseeritud ei ole ning on võimalik küsimust arutada. "Fikseeritud on need siis, kui riigieelarve seadus on vastu võetud, seni saab võib-olla midagi muuta veel."
Maaten loodab läbi rääkida nii ministri kui ka riigikogu kultuurikomisjoniga. Kui aga peaks jääma välja pakutud neli protsenti kärbet, siis seda pelgalt piletihinnaga ei kata. "Selleks peaksime piletihinda ikka päris märgatava protsendi võrra tõstma," selgitas ta ja rõhutas, et järgmisel aastal rakendub ka käibemaksutõus, mis võtab esialgu ka nende piletitulult osa. "Me ei tõsta piletihinda automaatselt aasta alguses, meie hooaeg on müügis kuni juunikuuni ja me ei saa seda tõsta päevapealt."
Rahvusooper Estonia juht aga kinnitas, et ta ei tahaks kärbetega töötajate ning palkade kallale minna. "Eks me näe, mis need otsused saavad olema."
Kultuuriministeeriumi kantsler: Estonia palgad on siiani etenduskunstide valdkonnas suurimad
Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar tõi välja, et Rahvusooper Estonia sai riigilt toetusi 2015. aastal 8 613 158 eurot ja 2024. aastal said nad toetusi 11 396 432 eurot. "See on 32 protsendine tõus," lisas ta.
"Viimase 10 aasta lisarahastus riigi osalusega kultuuriasutustel on otseses seoses palgafondi tõusuga, eelkõige kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumi tõusuga. Muudeks tegevusteks on toetust antud minimaalselt, näiteks remondifondist sihtotstarbeliselt. Kui mõnel teisel asutusel on toetus tõusnud rohkem või vähem, siis see on sõltunud algtasemest, millele palgaarvestus tugines," mainis ta.
"Estonia tegevustoetus ja palgad on alati olnud kõrgemad ning on siiamaani etenduskunstide valdkonnas suurimad. Asutuste juhtidel on vabad käed, millistele tegevustele omatulusid suunata, kas palkadeks, investeeringuteks või veel millekski kolmandaks, kus vajadust nähakse," rõhutas Alliksaar.
Toimetaja: Kaspar Viilup