Prantsuse meeskond alustas tööd Kelly Sildaru dokfilmiga juba 2016. aastal. Nad filmisid üles võistluseid ja treeninglaagreid, tegid intervjuusid rahvusvaheliste sportlaste ja spetsialistidega, samuti Kelly enda ja tema pereliikmetega. Materjali põhjal pidi valmima positiivne ja võimestav portree ühest noorest naissportlasest. Eesti tegijateni jõudis materjal 2019. aastal, nad pidid hakkama tegema vaid filmi järeltöötlust, kuid said peagi aru, et intervjuudes on midagi veidrat.

"Mingi hetk tuli Kelly minu juurde ja küsis, kas ta tohib nüüd lõpuks rääkida ära enda loo ning ega sa ei saa dokitegijana öelda, et me kavatseme teha hoopis nii-öelda ilusa fassaadi loo," selgitas režissöör Helen Lõhmus ja lisas, et kui nad olid Kelly Sildaru ära kuulanud, siis võttis neil koos kaasrežissöör Leana Jaluksega umbes kuus kuud aega, et teha taustatööd ja mõista, mille otsa nad üldse sattusid.

Seepeale võttis film teise käigu, muutus fookus ning tuli juurde salvestada intervjuusid. Režissöör rõhutas, et nad ei ürita otseselt keskenduda Kelly peretülidele või ka konkreetsemalt sellega seotud kohtuprotsessidele, vaid püüavad rääkida laiemat lugu sellest, mis on tumedad küljed noortespordis. "Kelly oli nõus, et ta ei taha seda tähelepanu nii väga endale, vaid alustame vestlust, mis on tumedamad küljed, sest me teame, mis on head küljed, aga nendest teistest külgedest tuleb ka rääkida," kinnitas režissöör.

Dokfilm Kelly Sildarust on ka Helen Lõhmuse esimene lavastajatöö ning nii keerulist protsessi ta ette näha ei osanud. "Ka minu monteerija Mirjam Jegorov ütles, et igasugu filme on tehtud, aga see on üks raskemaid projekte," sõnas ta ja lisas, et kui selline projekt sulle tuleb vastu, siis tuleb ikkagi ära teha. "Tõde on väärt rääkimist."

Lähiajal linastub "Kelly – kellegi teise unistus" Toronto ja New Yorgi filmifestivalidel, peagi sõlmitakse ka esimesed rahvusvahelise kinolevi kokkulepped. Filmi rahvusvaheline esilinastus tänavu mais festivalil Hot Docs läks režissööri sõnul ootamatult hästi. "Inimesed tõusid püsti ja plaksutasid, inimesed nutsid saalis, meil õnnestus ka saada festivali kümne parima filmi hulka."

Henry Sildaru: ma ei soovi olla osa õe Kelly filmist

Esmaspäeval kirjutas Kelly Sildaru vend Henry sotsiaalmeedias, et ta ei soovi selles filmis kaasa lüüa ning palub tegijatel monteerida välja kaadrid, mis on tema ja isa Tõnis Sildaru filmitud ning kus on näha nende nägu ja kuulda häält. Ühtlasi on esindanud nad kaebuse andmekaitseinspektsioonile. "Eks seda oodata oli, aga teisest küljest Henry on väikevend filmis, ta ei ole pearolli filmis, see on ikkagi film Kellyst ja hetkel ei näe põhjust neid sealt välja lõigata," mainis Lõhmus.

Henry Sildaru ütles ka ERR-ile antud kommentaaris, et ta ei soovi olla osa oma õe Kelly filmist. "Palusin suvel ennast filmist eemaldada ja palun seda tänaseni. Ma ei soovi, et mind filmis näo, nime ega häälega kajastatakse. Sama kehtib ka minu isa kohta – palume teda filmist eemaldada," lisas ta.