Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson ei oska tuua välja ühtki kuritegu kultuuripärandi vastu, mis oleks toonud kultuurivaldkonna inimesed kokku. "Aga igapäevaseid rikkumisi muinsuskaitse vaates on üsna tihti ja need teod on pruugi olla üldse suured, näiteks kui me võtame näiteks säilitamiskohustuse, et igal omanikul on kohustus oma pärandi eest hoolt kanda, siis ka need on rikkumised."

Mihkelsoni arvates on väiksemad rikkumised palju olulisemad kui need suured rikkumised, mis jõuavad ajaleheveergudele. Põhjus, miks inimesed niiviisi käituvad, on keeruline öelda. "Ilmselt on lastetoas midagi viltu läinud või siis on kasumiahnus väga suur, sest mulle tundub, et inimesi käivitavad ikkagi ürgsed instinktid."

"Kui sa oled ärimees, siis sa tahad ikkagi ära teha, kui me räägime hiiemetsade näitest, siis nendel aladel ongi tihti väga ilusad ja suured hiiepuud, mille eest makstaksegi hästi, kui sa need sealt maha võtad," rõhutas ta ja lisas, et kõige suurem probleem on tegelikult see, kui ei hooldata oma mälestist. "Seal võib olla mitu põhjust, üks asi on raha, aga teine suur pool on teadlikus ja oskused ning see on koht, kus me saame appi tulla."

Mihkelsoni sõnul on ka neid juhtumeid, kus inimesed ei anna arheoloogilistest leidudest teada, kuna see paneks nende ehituse või muudsorti arenduse pausile. "Me ei tea arheoloogia puhul, kus miski täpselt asub, me võime eeldada, et kuskil on olnud matmispaigad ja hauad, aga tegelikult me ei tea," tõdes ta ja lisas, et vahel tundub, et see võib olla ka pahatahtlik. "Kas tõmbame ruttu segamini või paneme torud maha ja kaevame ruttu kinni, et ükski arheoloog lõhna ninna ei saaks ega peataks töid."

"Teatud ebamugavust see muidugi tekitab ja see võibki minna päris pikaks, kui tegemist on suure maa-alaga," nentis ta ja ütles, et pahatahtlikku tegevust oma kasu nimel jääb õnneks üha vähemaks.

Linda Lainvoo: võib-olla peaksime kogu muinsuskaitsevaldkonna kriitiliselt üle vaatama?

Kriisihalduse ekspert Linda Lainvoo sõnul on selleks, et ühiskond oleks muinsuskaitsega rahul, kaks kriteeriumi. "Esiteks see, kui palju antakse raha pärandi hoidmiseks ja mis kvaliteediga on see nõustamisteenus," selgitas ta ja lisas, et kõik muu seal kõrval on vähemoluline. "Samal ajal hästi suur fookus on toetusel ja see fookus võiks ja peaks muinsuskaitseameti enda initsiatiivil olema rohkem viidud nõustamise poolele."

"Teine pool, mis on ilmselt väga ebapopulaarne, on see, et võib-olla me peaksime kogu muinsuskaitse lähenemise, mida ja kuidas me muinsuskaitses teeme, kriitiliselt üle vaatama, sest kohati on mul tunne, et me oleme nagu kolme-aastased lapsed, kes tahavad korraga süüa toas jäätist ja õues liivakastis mängida, aga see käib tegelikult kõigi riiklike teenuste kohta," ütles ta.

"Aga paraku kõiki asju ei saa ja oleks vajalik kriitiline hinnang sellele, kas kõik see, mida me muinsuskaitse valdkonnas, on ikkagi päriselt vajalik või me saaksime mingeid asju teha hoopis teistmoodi," tõdes ta.

Marilin Mihkelson: see, mis praegu on meile normaalsus, on 50 aasta pärast juba muinsus

Lähiaastatel peab muinsuskaitseamet saama hakkama 12 protsendi võrra väiksema eelarvega. See, kuidas kõik kohustused nendes tingimustes ellu viia, ongi Marilin Mihkelsoni sõnul keeruline küsimus. "Ma arvan, et kõik põhitegevused, mida me oleme seni teinud ja mida me oluliseks peame, tegemata ei jää," ütles ta.

"Me oleme keskendunud ametina rohkem nõustamisega, teadmiste jagamine on olnud fookus, aga viimased poolteist aastat, kui ma olen ametis olnud, on tulnud teravalt teemaks see, et järelvalve võiks olla tõhusam," sõnas ta ja lisas, et nad on seda teemat analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et kõike päris ilma vitsata korda ei saa ajada. "Vahel on jõudu ja bürokraatiamasinat sinna juurde vaja, et omanikule see teadmine ja tahtmine tekitada."

Mihkelson ütles, et tõenäoliselt nad hakkavad seda tegema rohkem, aga liiga palju inimesi neil selle valdkonna peal ei ole. "Meil ei ole terve järelvalveosakonda, meil on seal üks inimene, kes toimetab, aga juba sel aastal on hästi läinud, oleme ametlikult 44 rikkumist enda jaoks avastanud ja 12 neist on lõppenud ettekirjutustega," selgitas ta.

"Tõenäoliselt seda pärandit, mida me peaksime riiklikult kaitsma, tuleb aastatega juurde, sest see, mis praegu on meile normaalsus, on 50 aasta pärast juba muinsus," ütles muinsuskaitseameti peadirektor ja lisas, et nad tegelevad selle teemaga juba poolteist aastat aktiivselt. "Praegu teeme tehnilist tööd, aga inimesed arutavad juba ka väga emotsionaalselt selle üle, mis on see riiklik pärand, mida tänapäeva inimene oluliseks peab ja mis seal registrites üldse peaks olema."