Milline on naise positsioon ühiskonnas? Kas mees ning naine saavad kunagi võrdsed olla? Need küsimused on olulised 21. sajandilgi. Hendrik Toompere lavastus tekitab kindlasti arutelu ja paljusid erinevaid mõtteid, kuid Ibseni-truudust lavateosest siiski otsida ei tasuks.

Toompere ütles "Aktuaalsele kaamerale", et Henrik Ibseni tekst on jäetud "98 protsenti samaks." Näidendi feministlikest küsimustest on lavastaja aga kaugenenud. Pigem soovib Toompere tegeleda inimestevaheliste probleemidega. Esietenduse järel jäi hinge siiski kriipima: kas Ibsenist eemaldumine võtab sellelt suurepäraselt tekstilt midagi ära või annab hoopis juurde?

Maarja Johanna Mägi naelutab end vaatama. Näitlejanna nüansirikkust on kohutavalt äge vaadata! Tema esitatud Nora on bravuurikas, samas õrn, nii meeletult siiras ning depressiivne. Naine väljendab oma depressiivsust ronides vanni või jõulukuuse alla peitu. Kuusest saab lavastuse jaoks oluline sümbol, mis Nora ja Torvaldi kooselu kirjeldab.

Andres Mähari kehastatud Torvald on äärmiselt ambitsioonikas mees, ta ei lase kellelgi endast halvasti mõelda. Torvald sõltub Norast ja kuvandist, mis ta lähikondlastele oma abielust on loonud. Mehele on oluline, et asjad liiguksid tema tahtmist mööda ning ta on selleks valmis ka mõjuvõimu kasutama. Mehe viga on see, et ta oma naist ei mõista ning ei püüagi mõista. Torvaldi puhul oleks soovinud sügavamat sissevaadet tema mõttemaailma. Torvald küll armastab Norat, aga mis sunnib meest nii meeletult enesekeskne olema. Ühiskond? Amet? Soov olla mehelik mees?   

Huvitavam oli jälgida Margus Jaanovitsi fokusseeritud kohaloluga mängitud Krogstadi. Jaanovitsi tegelane on elus peksa saanud, ta soovib oma minevikule vaatamata haljale oksale jõuda. Ainsa võimalusena näeb Krogstad manipuleerimist. Krogstadil on tegelikult hea süda, ta soovib leida armastust ning seda kohates võib mees lapse kombel käituda. Jaanovitsi roll on paeluv, Ibseni näidendit lugedes tegelane nii meeldejääv ei olnud.

Ka Ragne Pekarev teeb Proua Lindena tasakaaluka rolli, Proua Linde oskab samuti inimesi ümber sõrme keerata. Naise eesmärgid jäävad selles osas ambivalentseks: kas ta manipuleerib enda heaolu hüvanguks või sõbranna pärast? Seda on põnev mõistatada. Samuti on huvitav mõelda sümbolite üle, mida presenteerib Elisa Sinisalu kunstnikutöö. Nora ja Torvaldi kodus leiduva skulptuuri tähendust välja ei nuputanudki.   

Hendrik Toompere Ibseni-kauge "Nukumaja" tekitab erinevaid mõtteid. Lavastaja on proovinud mõtestada inimestevahelisi suhteid siin ja praegu. Ibsenist eemaldumine on teinud mõned tegelased (nagu Krogstad) väga huvitavaks ning muutnud näidendi palju ambivalentsemaks. Seda, kas Ibsenist kaugenemine on teinud loo paremaks või halvemaks, saab vaataja ise otsustada. Sõltub, kas oled nõus kuuse alt välja tulema ning nähtut vastu võtma?