Pink Floyd ja lendama õppimine

Koppeli sõnul ei tüdine ta asjadest ära ja suudab neid nautida alati nii nagu ka esimesel kogemise korral. Nii oli näiteks Brie juustu ja murakamoosiga, kuid ka Pink Floydiga. "Ma muidu kuulasin tollel ajal ja kuulan praegugi Pink Floydi päris palju, sest see on väga rahustav ja minu töös on vaja rahustada end aeg-ajalt," sõnas Koppel.

Pink Floydi loo "Learning to Fly" tähendusest sai Koppel alles aru aga purilennukiga lendamas käies. "See oli lugu, mille puhul ma üldiselt mõtlesin, et see ei ole kõrge kunst, see on kommerts ja jätan kõrvale. Aga olles pool tundi purilennukis olnud, hakkas see mul kuklas mängima. Ma sain aru, et selle loo väärtus ei ole selles, et kohutavalt andekad inimesed kenitlevad, milleks nad kõik võimelised on, vaid see on päriselt lugu sellest, mis lendamisega kaasneb," sõnas Koppel.

Tartu muusikapäevad 1988

Koppeli jaoks oli märgiline 1988. aasta kevadel Tartu muusikapäevade külastamine. "Ma teadsin, et Alo Mattiiseni laulud on olemas, olin neid kassetilt kuulnud. Olin seal muusikapäevadel emaga koos ja siis igasugused tegelased huvitava seltskonnaga tõid välja sinimustvalged lipud ja midagi ei juhtunudki. Mul tekkis väga naiivne lootus, et siit edasi lähebki kõik kogu aeg ainult paremaks," meenutas Koppel.

"Nagu aken oleks tehtud väga läppunud toas lahti ja kevadine healõhnaline värske õhk oleks sisse pääsenud," lisas ta.

"Amadeusest" Verona ooperipäevadeni

Koppel rääkis, et vihkas noorena klassikalist muusikat suure kirega. "Täna ma pean tunnistama, et kui on Tšaikovski "Luikede järv", ja veel hästi lavastatud, on see ekstaas. Aga siis, eriti poisslapsele, tundus see midagi täiesti õudset, venivat ja imelikku," meenutas Koppel ja märkis, et tal hakkas füüsiliselt halb, kui raadiost klassikalist muusikat tuli.

Suhtumist muutis aga teismelisena muusikaajaloo tunnis vaadatud Milos Formani 1984. aasta film "Amadeus". "Esiteks see narratiiv on erakordselt kaasahaarav. Kuulasin "Reekviemi" ja mõtlesin, et appi, see on ju ilus. Ma astusin kooliaulast, kus kino näidati, välja ja kui ma kuskil kuulasin klassikalist muusikat, siis ma keerasin kõvemaks, süvenesin, sain aru, et lisaks Mozartile on veel igasugu ägedaid tegelasi," rääkis Koppel.

"Ma enda meelest olin peaaegu hevikas ja sain aru, et kui mul tukk oleks, siis ma saaks Bachi toccata ja fuuga peale tukka loopida, sest see oli väga-väga hevi," rääkis Koppel, kuidas ta mõistis, et ka klassikaline muusika võib kaasa haarata.

Oma klassikalise muusika austusega jõudis Koppel elus nii kaugele, et külastas täiskasvanueas lausa Itaalias Verona ooperipäevi, kus vaatas ära Puccini ooperi "Turandot".

"Toimumiskoht – imekaunis linn, Rooma-aegne amfiteater. Lavastaja – Franco Zeffirelli, mees, kes on muuhulgas teinud ka mõned filmid, näiteks ilmselt ajaloo parima "Romeo ja Julia" ekraniseeringu. Lavalt käis kokku läbi 150 inimest. Oli ka hetk, kus augustikuus, täpselt selleks hetkeks, kui tuleb kandev aaria, on täiskuu täpselt amfiteatri keskel. Lihtsalt vaatad suu lahti, kuidas miski saab olla nii ilus, nii hästi tehtud, nii imeliselt orkestreeritud sinna maani välja, et täiskuu on õigel ajal täpselt keskel," jagas Koppel vaimustust.

Finantskriis ja Iron Maiden

2008. aasta majanduskriisi ajal tundis Koppel, et maailmalõpp on saabumas. Seda tunnet iseloomustas tema jaoks Iron Maideni lugu "Man On The Edge". "Iron Maiden on tänaseks meeldivatest briti pensionäridest koosnev kooslus, kellel on selgelt lõbus siiamaani teha seda, mida nad teevad. Nad teevad oma asja väga hästi. Neil on olnud kergemaid ja raskemaid perioode, olnud kokku kolm lauljat: üks hea, üks huvitav ja üks natuke halvem," rääkis Koppel. "Man On The Edge" on tema sõnul selle halvema laulja poolt.

"See kirjeldab arusaama ühest pintsaklipslasest, kes peab orienteeruma mingisuguse perioodi totaalses kaoses ja ta tunneb, et absoluutselt kõik, mis kukkuda saab, kukubki alla," sõnas ta.