Eesti arhitektid valmistasid Brüsselis ehitusprahist toortelliseid
Eesti arhitektid katsetasid Belgias toortelliste valmistamist. Sel moel otsitakse ehitamiseks loodussõbralikumaid materjale.
Brüsselisse õppereisile saabunud Eesti arhitektid segavad kokku savi, kruusa, liiva ja põhu ehk erinevad materjalid, millest osa oleks muidu ehituspraht ja proovivad sellest valmistada telliseid.
"Kui seda natuke kokku pressida, tekib juba konkreetsem hunnik. Kui seda natuke tampida, tekib juba peaaegu telliskivi moodi asi. Paned natuke vett juurde, vaatad, mis siis juhtub, siis tekib juba selline plastiline asi, millest saaks juba midagi ehitada. Niimoodi me õpimegi erinevaid retseptiosiseid tundma," ütles arhitektuuribüroo Molumba arhitekt Johan Tali.
Lõpptulemus võiks olla toortellis, mida pole ahjus põletatud, sest nii on ta loodussõbralikum, aga ehitamiseks kõlbab ikkagi.
"Telliseid saab kasutada kolmekorruseliste majade ehitamiseks. Neid saab kasutada ka pilvelõhkujates, aga siis maja sees. Näiteks betoonist või puidust hoone sees, et seinu ehitada," ütles BC Materials kaasasutaja Nicolas Coeckelberghs.
Arhitektid loodavad käe külge pannes paremini mõista, kus täpselt selliseid telliseid kasutada.
"Kui me mõtleme ühele Eesti talupojale, kes hakkas midagi ehitama, siis ta läks kõigepealt hoovi peale ja vaatas mis asjad tal seal ümberringi on, ja nendest materjalidest hakkas ehitama. Me ei pea ehitama kõiki hooneid savist või puidust, iga materjal on õiges kohas väga hea. Nende tellistega saab kuuekordse võidu süsinikujalajäljes, kuid mureks on veel hind," ütles Eesti Arhitektuurikeskuse juht Hannes Praks.
"Meie hinnad on veel 40 protsenti kallimad, kui betoonist või tavalised tellised ja seda mastaabi tõttu. Betoonplokke valmistatakse masstootmises, neid toodavad väga paljud ettevõtted," sõnas Coeckelberghs. "Samas kui energiahinnad järjest tõusevad, võib see ka üks hetk muutuda. Praegu ei ole toortellised veel ime, millega süsinikuheitemure lahendada, kuid just nii erinevate materjalidega katsetamisel jõuab sammu sellele lähemale."
"Elupinna kättesaadavus on kahtlemata probleem, aga see ei tähenda, et me ei peaks ringseid ja väikese keskkonnamõjuga ehitustooteid ja ehituslahendusi otsima," lisas Praks.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"