Iiri näitekirjaniku Marie Jonesi tragikoomiline lavahitt toob teatrisse filmitööstuse telgitagused sellest, kuidas filmimaagia võib muuta piirkonda, kui kaamerad, prožektorid ja staarnäitlejad jõuavad mõnesse väiksesse kohta, näiteks Iiri külla.

Laval on küll ainult kaks näitlejad, aga erinevaid rolle on neil kahe tunni jooksul lausa 15. "Loomulikult oli neil vaja kõvasti mälutrenni teha, et nii sisemiselt kui välimiselt võimalikult kiiresti ühest rolli teise jõuda," ütles lavastaja Sander Pukk.

Näitleja Tanel Jonas tõdes, et vahel läheb ikkagi sassi ka. "Aga selleks me tegime proove ja harjutasime, et etendusel jookseks kenasti. Kuid see pole kindlasti lavastus, kus oleks võimalik endale puhkepausi lubada," lisas ta.

Lavastaja Sander Puki jaoks on see juba neljas lavastus Kuressaare teatris. Tükki peab ta Kuressaare teatrisse sobilikuks, kuna see räägib ka väikeses kohas elavate inimeste unistusest vallutada maailma. Publiku jaoks on kindlasti ka meeldivalt üllatav, et Iiri külas saare murdes räägitakse.

"See teisendus oli vajalik, sest näidendis on ka kohalik dialekt. Meie kasutasime siis oma kohalikku murret," ütles lavastaja.

Nii pandigi juba kaheksa aastat Kuressaare teatris töötanud Markus Habakukk saare murdes rääkima. "Seda on ju lihtne teha, sest siin on nii palju inimesi, kes niimoodi räägivad. Ja mina olen ju näitleja ja teen kõike järgi," sõnas Habakukk.