Militantropos
Alina Gorlova, Yelizaveta Smith, Simon Mozgovyi
Ukraina-Austria-Prantsusmaa
Quinzaine des cinéastes

Kahjuks on nii, et sündmused Ukrainas lubavad endiselt tulla igal aastal välja uute, tugevate Ukraina sõja teemaliste dokkidega. Vaatamata on veel aasta alguses Sundance'is esilinastunud "2000 meetrit Andriivkani", Cannes aga pakub autorite kollektiivi TABOR ühistööd "Militantropos".

Pealkiri ja selle najale ehitatud filmi raam jääb kontseptuaalselt veidi segaseks. Sõna on kokku pandud kahest kreekakeelsest sõnast milit (sõdur) ja antropos (inimene), viidates sellele, et nn Sõjainimene on kuidagi teistsugune, mida ta loomulikult ka on, aga selle teoreetiline selgitus ei jõua mulle päriselt kohale.

Tundub, et temaatiline fookus on natuke ujuv ka filmil endal, aga materjal, nagu alati, vaatamist väärt. Siin on nii uute raskustega kohanenud tsiviilelu kui lahingumaterjali, natuke nagu igast ühiskonna nurgast kokku pandud kollaaž Ukraina elust täna. Sellisena vaatamist väärt, aga filmina mitte päris parimate Ukraina dokkide tasemel.

7 / 10

Armastus kohtu all
Love on Trial
Koji Fukada
Jaapan-Prantsusmaa
Cannes Premiere

Pilguheit paeluvasse j-pop maailma, kus tüdrukutebändi liikmetel arenevad välja suhted poistega, kuigi nende leping seda keelab. Popiosa on päris huvitav vaadata, ikka veider maailm on see jaapani hüperfänlus. Lugu ise muutub mingist hetkest noortefilmiks, teist poolt domineerib kohtuprotsess.

Pole kokkuvõttes midagi nii erilist, et sellest pikemalt peaks kirjutama.

4 / 10

Ülestõusmine
Resurrection
Bi Gan
Hiina-Prantsusmaa-USA
Põhivõistlusprogramm

Paras pähkel, mis jäi minul küll purustamata. Hiinlast Bi Gani pole keegi varemgi süüdistanud selles, et ta filme lihtne vaadata oleks, aga nüüd ületab ta end mitmel moel. "Ülestõusmine" on eepiline läbisõit filmikunsti sajast eluaastast koos mitmete äratuntavate motiividega. Pakituna ulmeraami, kus tegutsevad "fantasmerid", kes magavad ja "suured", kes üritavad neid äratada või midagi sellist.

Allegooriat on siin värvitud paksult – sinefiilid kui need, kes und näevad ja pragmaatilise maailma kontrollerid, kellele see ei meeldi. Sissejuhatus on visuaalselt päris rabav – tummfilmi stiilis ja dekoratsioonidega tehtud, aga värviline mõistulugu naisest ja koletisest –, aga seda taset ikka väga kauaks ei jätku. Ideid on rohkelt, aga tervikut neist ei moodustu. Mainimist väärt film, aga seda sama filmiajalugu, mida siin kujutatakse, see siiski ilmselt ei muuda.

5 / 10