Uku Masingu võimsa haardega mõtterännud põhjarahvaste kultuuri ja meelelaadi juurde olid minu jaoks omamoodi ilmutuslikud, see avas ukse mingisse tundmatusse ja salapärasesse maailma. Nimetatud käsikirjaga õnnestus Tartus ülikooli esimesel kursusel kõigepealt tutvust teha käest-kätte liikunud masinakirjaeksemplarina, täies mahus aasta hiljem Akadeemias ilmunud tekstina. Uku Masing oli minu jaoks kõige esimene, omamoodi ukseavaja, tema määras sihi. Oskar Looritsa, Lennart Meri ja Jaan Kaplinski raamatud soomeugrilaste hingelaadist jõudsid minu lugemislauale mõnevõrra hiljem.

Miks võiks soome-ugrilaste (Masingu keelepruugis sugrilaste) vaimlist kujunemislugu just Uku Masingu käsitluses ikka üle lugeda? Vastus on lihtne: see on sõltumatu vaimuhiiglase sissevaade meie esivanemate lukku, mis ei pruugi olla ega olegi lõpuni tõene, kuid on see-eest jõurikas, vaimselt kirgastav ja poeetiline. Uku Masing otsib seal ka põhjarahvaste ja indiaanlaste ühiseid jälgi, enne kui viimaste esivanemad Siberist üle Beringi väina Alaskale jõudsid. Taevapõdra-lood pole kindlasti tavapärane lugemisvara, kuid avatud meelelaadiga inimesele võiks see olla parim ülevaade meie esivanemate hingelaadist ja mentaalsetest maastikest.