Triinu Aroni sõnul ei ole kaasaegne tants mingi kindel stiil või teatud füüsiline viis, kuidas liikuda. "Kaasaegne tants on eelkõige mõtlemise viis, kuidas me mõtleme ja mõtestame asju ja kuidas neid väljendame," selgitas ta ja lisas, et erinevaid tantsužanre ja -vorme kasutatakse kaasaegses tantsus väga palju. "Isegi diskot, rääkimata reivist ja hip-hop'ist, just oli Sõltumatu Tantsu Laval krump-liikumise töötuba, hispaaniakeelses kultuuriruumis on väga palju flamenkost sündinud lavastusi, aga nad ei näita flamenkot sellisena pärimuslikuna, aga nad mõtestavad, mida see flamenko nende jaoks tähendab."

Sõltumatu Tantsu Ühenduse tekkimine 20 aastat tagasi oli huvitav moment. "Selleks ajaks üht-teist oli juba tekkinud, oli tekkinud Kanuti Gildi SAAL, algul inimesed alustasid Von Krahlist, siis sealt eralduti ja tekkis esimene ruum ja see justkui andis ka julguse mõelda, kas me kõik mahume siia või me vajame erinevaid kohti ja organisatsioone," ütles ta ja kinnitas, et ka kultuuriministeeriumist tuli sel ajal hea impulss, et nüüd on moment, tehke ära. "Anti imeväike raha, aga see oli nii tähtis sellel hetkel."

"Kui maalikunstnikele on oluline lõuend ja jalgpallurile on oluline palliplats ja värav, nii on tantsukunstnikule oluline ruum, üks on küll mõtlemise viis, aga see mõte peab saama ka liikumises realiseeruda," mainis ta ja lisas, et nende jaoks sobival ruumil on spetsiifilised nõudmised. "See on teatud kunstiala, millel on oma spetsiifika."

"Ühtpidi on ta väike valdkond, aga see on väga oluline, et seal saab tulla ja riskida, kus saab teha asju, mida kõikjal teatrites ei saagi enam teha, võtame kasvõi näitena Renate Keerdi, kes on alustanud kaasaegse tantsuga ja kes on kasvanud täna selliseks, et teda oodatakse kõikide suuremate teatrite lavadele, kuni Estoniani välja," selgitas ta ja rõhutas, et kaasaegne tants on teatri ökosüsteemis väga oluline.

Eesti kaasaegse tantsu maastikul ei ole ühtegi töökohta tantsijatele, seega ainus variant on tegutseda vabakutselisena. "Ma imetlen neid inimesi, nad tulevad siia vabakutselise maastikule, nad teavad, mis siin on, sotsiaalkindlustused puuduvad ja elada projektist projektini," rõhutas Aron ja ütles, et hea äraelamise tõttu keegi tantsumaailma ei tule. "Seal on väga palju muid aspekte, miks inimesed tulevad, sest nad saavad süvitsi tegeleda millegagi, nad saavad riskida ja öelda asju."