Juba teist korda Prantsusmaa pealinnas toimuv festival CinéBaltique leiab tänavu aset 5. kuni 8. veebruarini Pariisis Cinéma l'Arlequinis. Festivali keskmes on valik teoseid Baltikumi kinokunstist, mis uurivad elu pöördelisi etappe, suhet paigaga ja identiteediotsinguid.

Festivalil linastub kuus täispikka filmi ja toimub kolm lühifilmidele pühendatud seanssi. Programmijuht Thibaut Bracq on Eesti mängufilmidest programmi valinud Leida Laiuse ja Arvo Iho "Naerata ometi" (1985), mille ees linastub Laiuse dokumentaalfilm "Lapsepõlv" (1976). Pariisi sõidab publikuga kohtuma ka "Naerata ometi" peaosatäitja Monika Raide. CinéBaltique'i lõpufilm on "Pikad paberid", mille linastusel on kohal nii režissöör ja stsenarist Meel Paliale kui ka filmi kunstnik Jasmin Kulagina.

Lühifilmidest linastuvad "Olemise kulg" (rež. Helen Unt), "Kiievi tort" (rež. Mõkõta Lõskov), "Kivi südamel" (rež. Greta Liht), "Lumi saadab meid" (rež. Natalia Mirzoyan) ja "Stiina" (rež. Elisabeth Kužovnik). Kahe viimase filmi režissöörid kohtuvad Pariisis ka publikuga.

Festival sünnib kolme Balti riigi filmiinstituutide ning Eesti, Läti ja Leedu Pariisis asuvate suursaatkondade koostöös, festivalil on kohal ka Eesti Filmi Instituudi juht Edith Sepp.

"Esimene festival 2025. aasta veebruaris ületas meie ootusi. Huvi oli väga suur, saalid olid täis ning kohal olid ka filmiprofessionaalid; mitmed meie festivalil linastunud filmid läksid edasi rändama," rääkis festivali korraldaja, Eesti kultuuriatašee Pariisis Eike Eller.

Eesti filme näeb lisaks CinéBaltique'i linastustele ka ligi kolm kuud kestva Balti riikide dokumentaalfilmidele pühendatud eriprogrammi raames Pariisis Pompidou keskuses. Programm, mis koosneb enam kui 50 linastusest, keskendub ennekõike just Eesti, Läti ja Leedu poeetilisele dokumentalistikale. Prantsuse vaatajate ette jõuavad 2026. aasta esimese kolme kuu jooksul Eesti dokumentalistika kuldvarasse kuuluvad filmid Mark Soosaarelt, Andres Söödilt, Leida Laiuselt jt autoritelt.