Tõnu Karjatse filmikomm. "Minu naaber Totoro" ja "Howli liikuva kindluse" võlu ({{commentsTotal}})

Hayao Miyazaki
Hayao Miyazaki "Minu naaber Totoro" ("Tonari no Totoro") Autor/allikas: Kaader filmist

Tuleb märkida, et Tartu teeb see kord Tallinnale ära, sest Tartu Elektriteater näitab kõiki Hayao Miyazaki senivalminud filme, kinos Sõprus saab neist näha vaid valikut. Tallinna valikus on Miyazaki tuntumad tööd, kuid "Cagliostro lossi" (1979), "Porco Rosso" (1992) või "Kiki kulleriteenuse" (1989) vaatamiseks tuleb sõita Tartusse.

Tallinnas ja Tartus linastub üks Miyazaki märgilisemaid filme - "Minu naaber Totoro" (1988), mis on üks aegumatuid linatöid kinoajaloos. Film räägib loo kahest väiksest tüdrukust ja nende isast, kes kolivad maale, kuna haiglas lamav ema vajab keskkonnavahetust – värsket õhku ja vaikust linnamürast. Tüdrukutest väiksem, nelja-aastane Mei tutvub aga kõrvalolevas metsas elava muinasjutulise vaimolendi Totoroga, kes meenutab välimuselt öökulli ja suurt pehmet mänguasja, oskab aga lennata ning sõidab vahepeal kassibussiga. Täiskasvanud neid olendeid ei näe, tunnevad vaid äkilist tuulepuhangut mööda vihisemas.

Filmi ainuke konflikt ongi see, kui Mei ära eksib ja ta õde, juba koolis käiv Satsuki, hakkab teda otsima. Selles abistavad teda ka metsavaimud. "Minu naaber Totoro“ on film äärmiselt laiale vaatajaskonnale, selles puudub igasugune vägivald ja väikese tüdruku äraeksimine on igati tavaline ning hõlpsasti mõistetav asi ka nelja-aastastele.

Miyazaki toob "Totoros“ kõige pehmemal kujul välja mure keskkonna ja loodusliku tasakaalu pärast, mida inimene ohustab. See probleem on taustaks laste ja metsavaimude sõprusele, mida suured inimesed ei pruugi enam mõista, vaid Satsuki ja Mei ema nendib, et temagi nägi väiksena sõbralikke metsavaimusid. Miyazaki näitab, et inimese ja looduse vaheline harmooniline kooselu pole võimatu.

"Totoros“ puudub vastandus selle ehedal, dramaatilisel kujul – täiskasvanute ja laste maailm ei ole konfliktis, konflikti pole ka tsivilisatsiooni ja metsavaimude vahel, selleks ei saa lugeda ka pisikeste tahma- või tolmutompude susuwataride lahkumist vanast majast pärast inimeste sissekolimist. Võib isegi öelda, et Miyazaki on lapseliku fantaasiamaailma kujutamisega ja sellest lähtudes "Totoros" ületanud ka arvukaid mängufilmitegijaid, kes samuti püüavad filmi ülesehituses lähtuda just lapse vaatepunktist.

Nii "Totoro“ kui ka sellele filmile temaatiliselt vastanduv "Howli liikuv kindlus" (2004) demonstreerivad animatsiooni võimalusi, milleni mängufilmid ei küündi, vaatamata digitehnika peadpööritavale arengule. Animatsioon loob just oma fantaasiale avatud tingliku reaalsusega vastuvõturuumi, millele mängufilmi reaalsuses ruumi pole. Mängufilmi maailm on lavastatuse ja digitaliseerituse astmele vaatamata liialt tuttav, et sinna jääks teatud juurdemõtlemise puhver.

Paralleelina võiks tuua trükitud ilukirjandusliku teksti ja piltjutustuse või graafilise romaani – kui sõnadeks ja lauseteks vormunud kirjatähed seisavad mõistete eest, millele igaüks saab leida isikliku tähenduse, siis pilt või sellesama mõiste graafiline kujutamine vähendab seda tähendusvälja.

Miyazaki maailma vaimolendid ja tegelased on välimuselt ja vormilt pehmed, huvitav on Miyazaki filmides jälgida nende tegelaste kujutusviisi - mida nurgelisem tegelane, seda enam on temas vasturääkivusi, seda negatiivsem ta ka on. Nurgelisus on Miyazaki puhul muidugi suhteline mõiste, sest näiteks kasvõi "Howli liikuva kindluse" vedelaid nõia sulaseid ei saa kuidagi nurgeliseks lugeda.

"Howlis" palju paksu pahandust tekitav ja filmi peategelase, väikese usina kübaratüdruku vanaeideks moondav Tühermaade nõid on aga lihtsalt üks volüümikas daam, kelle kõrk ilme küll midagi head ei tõota ja leebub alles siis, kui ta ise oma nõiajõu kaotab. "Howli liikuv kindlus" on üks põnevamaid Miyazaki lugudest, sarnanedes oma haardelt Oscari laureaadiga "Vaimudest viidud" (2001).

Howl on võlur, kes tõmmatakse väikeste kuningriikide vahel puhkenud sõtta, sõjalinnu kuju võttev võlur sõdib selleks, et konflikti lõpetada, astub vägivallaga vägivalla vastu, kuid konflikti lõpetab mitte vägivald vaid armastus.

"Howli liikuv kindlus" on üks Miyazaki sõjavastasemaid filme, siia kõrvale võib tuua "Porco Rosso", kus endine lennuväepiloot võitleb rahuajal õhupiraatide ja oma mineviku needusega ning Miyazaki kõige tõsisema "Tuul tõuseb" (2013), mis põhineb tõsielusündmustel Teise maailmasõja päevilt.

Juba temaatikalt pole "Howli liikuv kindlus“ kõige sobivam just kõige väiksematele vaatajatele, kuid Miyazaki suudab aursaadavalt serveerida ka kõige tõsisemaid teemasid. Samas pole "Howli liikuv kindlus" siiski sõjafilm, eelkõige on see Howli ja Sophie kohtumise ning armastuse lugu, mis lähtub elu edasiviivatest väärtustest.

Nagu "Porco Rossos“ ja "Tuules“, on siingi oluline minevikuteema – mineviku tundmine aitab välja ummikutest ja hukust. "Howli" struktuur ongi juba seetõttu keerulisem, et tõsiseid probleeme lahendatakse aja ning ruumi seaduseid eirates. Samuti on siin karakterid komplitseeritumad kui "Totoros". Selles ilmnebki filmi mitmetahulisus ning kui siia juurde lisada Miyazaki maailma fantastiline detailirohkus ja viimistletus, on kinoelamus tagatud.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: Klassikaraadio "Delta"



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: