Arvustus. Tõotatud maale teel olev Kadri Noormets ({{commentsTotal}})

Kadri Noormets lavastuses
Kadri Noormets lavastuses "Rännakud. Tõotatud maa" Autor/allikas: ERR

Uuslavastus

Kadri Noormets

"Rännakud. Tõotatud maa" (EV100 "Sajandi lugu" sarjast)
Sõltumatu Tantsu Lava

Esietendus 20. septembril

„Pange valged sussid jalga. Kilesussid. Õmblus käib ettepoole. Ei, mis te seal seisate, etendus on siinpool. Kohe varsti saab sisse. Kõndige toolide ääri mööda.“

„Kas toolide peal?“ küsib keegi.

Kadri Noormets istub oma mono-autorietenduse eel sissekäigu juures ja jagab kilesusse. Selge, et energia ja elaan on üleval, samas on Noormets jumala cool. See balanss – argisus ja ülev energia läbisegi – iseloomustab kogu etendust, mis räägib, justkui räägib eestlaste väljarännust Brasiiliasse 1920. aastatel.
Minu jaoks räägib etendus hoopis Kadri enda loomingulisest rännust ja see on mulle isegi huvitavam, kui 3400 eestlase väljaränd Brasiiliasse. Kui ma sest tahan sotti saada, eks uurin.

Kadri Noormets õppis tantsu Tallinna Ülikoolis, tegevuskunsti Kunstiakadeemias, draamakirjutamist Drakadeemias ja sai Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistlusel kolmanda koha ja kuigi ja kuna ta korduvalt lavakasse õppima ei saanud, siis asus seal õpetama. Tõotatud maa otsingud missugused.
Eesti Vabariik 100 raames etenduva Sõltumatu Tantsu Lava tüki jaoks on Kadri lasknud ehitada imposantse mäe (Brasiilia ikkagi), kust ta alla liugu laseb ja mille otsas rahulikult ja kiirustamata vannis käib, mida publikum kannatab, sest ega pingil istudes pole teha midagi muud, kui ette kujutada, kuidas tantsijanna seal ülal end vannitab. Kuigi näha pole midagi. Pole paha leid.

Ma pole varem näinud taolist triviaalse kõnepruugi, olemasolemise ja tugeva kontsentratsiooni vaheldust. Kohati on see groteskne, kohati ajab segadusse. Aga igav igatahes ei hakka. Kui ihu ja hingega ollakse asja juures, siis see töötab alati. Siis on järelemõtlemisekohti enese jaoks. Et kuidas ja miks ma omi asju ajan.

Mulle salvestus hulk motiive sisse. Alguse hingesügavusest tulnud röginad, kui ma ei saanud aru, mis tuleb esineja seest ja mis lindilt. Arusaamatu natüürmordimaali sisse tassimine. Ja seda veel kaks korda järjest. Imponeeris, et arusaamatust ja klaari mõtet oli doseeritud üsna parajalt ja vahele antud hingamisruumi publikut mängu võttes.

Ei oska mina arvata, mis on tõotatud maa, kuhu Kadri Noormets liigub. Arvatavasti ta isegi ei oska (igaks juhuks küsin talt kohe järele).

Sõltumatu Tantsu Lava tantsuetendustes on enamasti võimas jõud sees. Aga puhta tantsupraktikaga inimesed ei kipu kõnelema või laulma või pilli mängima. Kui suudetakse aga taolist kompileerida (uh, kui vastik võõrsõna, öelge parem. punuda? - VV), siis saab tulemus mitmekesisem. Ja küllap on ka hea, kui segi on dramatismi ja koomikat. Peaasi, et oleks siiras.

Eriti peen oli, kui Kadri Noormets arendas publikuga flirtides mõttekäiku, et publikuga rohkem ei flirdi ja andis tõotuse seda mitte teha – jättes samas ometi endale reservatsioonid ja tagauksed valla.

Toimetaja: Valner Valme



tantsupeo esimene etendus

ERR.ee video: XXVII laulu- ja XX tantsupeo teema on "Minu arm"

XXVII laulu- ja XX tantsupeol tähistab Eesti kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. Pressihommikul Eesti teatri- ja muusikamuuseumis avalikustati ka peo nimi ja juhtmõte – "Minu arm".

Endla teater "Itk"

Arvustus. Küll see Alma ütleb hästi!

Uuslavastus
Krzysztof Bizio “Itk”
Lavastaja: Madis Kalmet
Osades: Karin Tammaru, Saara Nüganen, Lii Tedre
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Esietendus 20. jaanuaril Endla teatri Küünis

VALDO PANT 90
"Nihilist.FM FINAL CUT"

Märt Väljataga. Kulmineeruda raamatus

Raamat on tänini kirjanduse peamine kandja, aga nii see ei tarvitse kauaks enam jääda, kirjutab kirjandusteadlane Märt Väljataga värskes Sirbis raamatute "Kivipilvede all. Tekste Värskest Rõhust 2005–2017" ja "Nihilist.FM. Final Cut" võrdluses.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
Tammsaare majamuuseum Kadriorus

Tammsaare 140. Kultuuriportaal teeb tähistamisest otseülekande ja videod

30. jaanuaril toimub Rahvusooper Estonias pidulik juubeliaktus, millega tähistatakse A. H. Tammsaare 140. sünniaastapäeva. ERRi kultuuriportaal teeb kell 19 algavast aktusest otseülekande, sündmuse salvestust saab üle vaadata ETV2s reedel, 2. veebruaril kell 21.35. Kultuuriportaal alustab sel päeval ka läbi aasta kestva Tammsaare-teemaliste miniloengute sarjaga.

KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Piret Kärtner.

Piret Kärtner: inglise keel ei anna enam tööturul suurt konkurentsieelist, vaja on osata rohkem

Uues Eesti keelevaldkonna arengukavas ei ole tähelepanu enam mitte ainult eesti keelel kui emakeelel, vaid ka eesti keelel kui teisel keelel ja võõrkeeltel. Üldeesmärk on, et iga Eesti elanik tahab, saab ja oskab kasutada eesti keelt kõikides eluvaldkondades ja valdab võõrkeeli. Rohkemaid võõrkeeli kui ainult inglise, sest haridusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul ei anna inglise keel enam inimestele tööturul suurt konkurentsieelist.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: