Põldsam sõnul võiks tema tõlgitud teost lugeda igaüks, sest see avardab igal juhul maailmapilti. "Juudi religioon, tsivilisatsioon ja müstika on niivõrd suur varamu, mis on täis pärleid ja aardeid, mida peab lihtsalt jagama. See rikastab igaühte, kes seda loeb. Kui inimesi hirmutab, et on liiga võõras teema või ei julge, siis siin on nii erinevaid artikleid, et kindlasti tasub lugeda. See on natukene õudne, aga ka põnev kui sa avastad mingit uut maailma." Teos sisaldab valitud artikleid judaismist ja juudi müstikast, mis oli ka üheks saate põhiliseks aruteluteemaks.

Judaistlik müstika on jõudnud massideni 

Judaismi müstikat avavad kõige rohkem algtekstid, nii et heebrea keele oskajatel on selle mõistmisel eelisseis. See on väga tekstipõhine ja selle avamine sõltub sellest, milliseid kihistusi ollakse võimelised sealt leidma. "Müstika keskmes on see, milline on see suhe Jumalaga, kuidas ma saan seda parandada ja Jumalale lähemale jõuda või siis sellele printsiibile, kust ma tunnen, et ma pärit olen või tagasi tahaksin jõuda. Seal on erinevaid võimalusi, kuidas selleni jõuda. On olemas see praktiline, prohvetlik, ekstaatiline müstika, kus seda püütakse teha läbi reaalse kogemuse, näiteks meditatsiooni. Ja siis on olemas selline spekulatiivne, teoreetiline, kus me arutame millegi üle. Juudi müstika on just selline, kus sulle ei öelda, mida sa tegema pead, aga sa tegeled tekstidega, sa otsid olemasolevast tekstist varjatud tähendust, mis on nähtav ainult asjasse pühendatutele," selgitas ta.

Vastates küsimusele, kas juudi müstikale on veel tänases ratsionaalses maailmas kohta, leidis ta, et selle tähendus on küll tänapäeval muutunud, kuid huvi selle vastu on olemas. "Müstiline ei ole kindlasti vastand ratsionaalsele või intellektuaalsele, eriti juudi müstikas näiteks. Üks domineerivamaid suundi selles ongi ratsionaalne arutelu, kontemplatsioon selle üle, miks asjad on, kuidas nad on, mis nad on ja kuidas nad on tekkinud. Aga ma arvan, et see ei köida tänapäeva inimesi. Juudi müstikat seostatakse tänapäeval mõistega "kabala", mis on juudi müstika üks peavoolusid. See on jõudnud massideni, kasvõi kui mõelda Madonna peale, kes väidetavalt tegeleb kabalaga – aga mida ta täpselt teeb ja kas see üldse on võimalik. Kui küsida keskaegselt juudi müstiliselt rabilt, kas naised üldse võivad oma nina sellesse asjasse pista, siis ma ei tea, mida ta vastaks selle peale. Aga üritatakse küll taaselustada inimeste huvi. Näiteks USAs on selline liikumine nagu Jewish Renewal, mille eesmärk on näidata tänapäeva juutidele, kes on religioonist kaugenenud ,et selle religiooni sees on lisaks käskudele ja seadustele ka selline hästi põnev ja kõnetav maailm," rääkis Põldsam.

Juudid on maailmas sageli silma paistnud suurte saavutustega. Põldsam selgitas, et selle taga võib olla judaismile omane sihipärane ja tulemusele orienteeritud tegutsemine ning muidugi õpetatuse traditsioon: "Judaism on mõistuslik, kuigi samas võib leida palju asju jäävad ka tunnetuse välja. Aga juba esimestel sajanditel juudi kogukondades oli üldhariduse kohustus vähemalt poisslastele, kolme aastaselt pidid nad minema pühakirja juurde, hakkama lugema ja kirjutama õppima. Ka tänapäeval Iisraeli koolides ei ole see õppimine selline, et kuulan ja see teadmine settib kusagil sees. See on pidev küsimine ja arutlus. See õppimise traditsioon ja pidev intellektuaalne surve ongi võib-olla selle taga, et meil on tänapäeval teaduses või Nobeli preemia laureaatide hulgas nii palju juute. Kunagi on keegi Iisraeli kohta öelnud, et sealseteks ainsateks maavaradeks on liiv ja mõistus."

Palestiinlaste ja juutide vahelist konflikti on väljaspool keeruline mõista

Põldsam arutles ka palestiinlaste ja juutide vahelise konflikti üle Iisraelis: "Need judaistlikud ideaalid on mõnes mõttes vastuokslik teema, juudi rahvuslik liikumine oma tuumas oli pigem poliitiline ja ilmalik – püüeldi kultuurilise judaismi poole. Seal ei olnud plaanis religiooni kaasa tuua, aga ei saanud ilma. Selleks, et muuta see mõte kandvaks, et see jõuaks rahvusvahelise üldsuseni, aga puudutaks ka kõiki juudi kogukonna liikmeid, oli vaja arvestada religioosse poolega. Kui me vaatama rahvuslikus sümboolikas, on see religioon seal väga sees – lipu värvides, Taaveti tähes, vapi peal jne. See kõik on seal olemas."

Ta leidis, et ilmselt ei suudagi väljastpoolt keegi seda konflikti lõpuni mõista. "Kõrvaltvaatajale tekib võib-olla tõesti konflikt, et justkui judaismis on väga tähtis "armasta oma ligimest" põhimõte ja nüüd järsku ei saa inimesed seal piirkonnas hakkama. Aga see on väga inimlik, ei ole täiuslikku inimest, me kõik eksime. See kuulub õppeprotsessi juurde, inimeses on judaismi kohaselt olemas kuri tung ja hea tung, tähendab teha midagi head, mis on endast ülem, või halba. Samamoodi on see ka riigis – Iisraeliselavad inimesed, kes võib-olla ei poolda peavoolu poliitikat või üldse ei tunnista, et Iisraeli riik eksisteerib ja teised, kes tahavad, et see oleks hoopis veel suurem. Üldse aimata, mida see endast kujutab ja väljastpoolt sinna sõna sekka öelda on keeruline, pigem saab seda üritada objektiivselt kirjeldada. Ma loodan väga, et on võimalik jõuda mingisuguse lahenduseni, aga pigem ma olen selles osas skeptiline," ütles Põldsam.