Vanessa Hié: illustraatori amet on egoistlik, sest eelkõige teen rõõmu iseendale ({{commentsTotal}})

Prantsuse illustraator Vanessa Hié.
Prantsuse illustraator Vanessa Hié. Autor/allikas: erakogu

Märtsikuu pole lihtsalt tavaline kevadkuu. Igal aastal peetakse märtsis frankofooniakuud, mille eesmärgiks on tutvustada prantsuse keelt ja kultuuri. Sel aastal külastas frankofooniakuu raames Eestit prantsuse lasteraamatute illustraator Vanessa Hié. Kohtume Vanessaga ühel päikselisel pärastlõunal Prantsuse Instituudis, kus ta teeb parasjagu matisse’likke paberi väljalõikeid. Vanessa Hié on illustreerinud Prantsusmaal mitmeid lasteraamatuid ja andis just välja oma esimese autoriraamatu. Ta leiab, et illustraatori amet on küllaltki egoistlik, kuivõrd ta joonistab rohkem ikka enda kui lugeja rõõmuks.

Alustan laialdaselt käibel oleva ütlusega – pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. Millised mõtted teil seoses sellega tekivad?

Illustraatorina sa ei saa tekstist sõltuda. Ma proovin illustreerides luua omanäolisi maailmu, tuues välju mõtteid või asju, mida tekstis ei esine. See on minu ideaal.

Kuidas sai teist illustraator?

Kui ma olin väike, siis ma joonistasin koguaeg. Ma ei kujutanud ette, et ma võiks kunagi midagi muud tegema hakata. Ma keskendusin igapäevaselt ainult joonistamisele ja meisterdasin paberist igasuguseid väikeseid asju.

Kuidas te oma stiilini jõudsite? Kas olete proovinud töötada erinevates meediumides?

Ma olen alati maalimist armastanud. Mulle on alati ka värvid ja nendega töötamine meeldinud. Alguses ma töötasin nii, et värvisin rebitud paberi tükkidele. Nüüd olen ma hakanud tasapisi tegelema n-ö oma taustade loomisega, mida ma värvin ja seejärel välja lõikan. Oma varasemates töödes kleepisin erinevatele värvitud taustadele elemente juurde. Aga minu viimane raamat on tehtud puhtalt väljalõiketehnikas erinevatest enda loodud taustadest ja paberitest. Nagu kõikide illustraatorite puhul, ka minu stiil aja jooksul muutub ning tõenäoliselt jätkab ka muutumist. Üldiselt olen ma üsna traditsiooniline ja ma ei armasta väga arvuteid. Mulle meeldib n-ö käsi mustaks teha.

Viimane ilmunud raamat "Tempête sur l'île des amis" on teie autoriraamat. Varasemalt olete illustreerinud mitmete erinevate autorite raamatuid. Kas on erinev töötada teiste autorite mõtetega?

Jah, see on 100 protsenti minu enda raamat. Teiste raamatute puhul olen tõepoolest töötanud paljude erinevate autoritega. Mulle see tegelikult väga meeldib, kuna see võimaldab mul tutvuda teiste inimeste universumitega.

Enda raamatu välja andmine oli selles mõttes erinev, et mul oli oma idee ja ma teadsin, et saan seda teha täpselt nii, nagu ma olin ette kujutanud. Oluline erinevus raamatu nii kirjutamisel kui ka illustreerimisel on see, et need toimuvad samaaegselt. Vahepeal sa natuke joonistad, siis natuke kirjutad ning teinekord vastupidi. See on paralleelselt toimuv protsess. Teiste raamatute puhul saan ma teksti ja siis teen sellele illustratsiooni.

Minu üks lemmikutest lasteraamatute autoritest Mac Barnett on öelnud, et ta pidevalt valetab lastele. Seda eelkõige selleks, et arendada lastes kujutlusvõimet. Kuidas saab illustratsiooni kaudu aidata kaasa laste kujutlusvõime arendamisele?

Lastel on tegelikult kujutlusvõime juba nii arenenud, et neil polegi vaja väga lisa. Kui näiteks elevandil on riided seljas ja ta tantsib, siis see on juba irreaalne ja nõuab kujutlusvõimet. Lastele aga see ei valmista tegelikult mingit raskust.

Millised trendid valitsevad hetkel Prantsuse lasteraamatute turul?

Prantsusmaa on selles mõttes erinev, et seal ei ole sellist ühte valitsevat suundumust. Lasteraamatute ja üleüldse illustreeritud raamatute turg on nii suur, mistõttu on tekkinud palju väikeseid kirjastusi, kes on võtnud erineva fookuse. On väga palju raamatuid, mis on oma olemuselt klassikalised, aga ka selliseid, mis puudutavad teemasid nagu homoseksuaalsus ja rassism. Valik on väga suur.

Kui Te tavaliselt lasteraamatut kirjutate või illustreerite, kas te mõtlete selle juures ka lugejale?

Tundub, et see amet on väga egoistlik, sest eelkõige teen iseendale rõõmu. Põhiline ongi see, et tuleb olla iseenda suhtes aus ja tehes seda, mis mulle meeldib, näib, et see võib ka teisi inimesi liigutada. Isegi kui ka ei liiguta, siis pole ka midagi teha.

Kohe algab siin lastele suunatud töötuba. Kuidas tuleks lastele õpetada illustreerimist?

Räägin siin Prantsusmaa kogemusest. Erinevates koolides töötubasid korraldades olen märganud, et üha vähem pühendatakse aega kunstile ja muusikale. Sellest on kahju, sest hiljem põhikoolis pole lastel tahtmist enam sellega tegeleda. Oma praktilistes töötubades ei sea ma eriti mingeid piire, andes võimaluse kasutada oma kujutlusvõimet. Isegi kui alguses ei julgeta, siis lõpptulemused, mille puhul laps on kasutanud oma kujutlusvõimet on alati huvitavad ja põnevad.

Kas on mõni illustraator, kelle loomingul te eriliselt silma peal hoiate?

Prantsusmaal on väga palju andekaid inimesi. Illustraatorite põld on seal väga lai ning nende stiilid on väga erinevad. Mulle meeldivadki erinevad stiilid, kuid jah, pigem hoian erinevate prantslaste töödel silma peal.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: