Eesti filmid on kogunud sel aastal rekordiliselt palju vaatajaid ({{commentsTotal}})

Tartu Ülikooli teadlased loovad veebikeskkonda
Tartu Ülikooli teadlased loovad veebikeskkonda "Haridus ekraanil". Selle üks osa "Ajalugu ekraanil" käsitleb kultuurimälu ning seostab selle Leelo Tungla raamatutega ja nende põhjal valminud filmiga "Seltsimees laps". Autor/allikas: Kaader filmist

2018. aasta esimese nelja kuuga on Eesti filmid saanud kokku juba üle 357 000 vaataja, mis ületab juba praegu kogu 2015. aasta tulemust.

Suurima panuse rekordtulemuse saamiseks  on  andnud kaks 100 000 vaataja piiri ületanud Eesti filmi – "Klassikokkutulek 2. Pulmad ja matused" 146 385 vaatajaga ja "Seltsimees laps" 106 324 vaatajaga.

Lisaks on aasta algusest esilinastunud ja kinodes vaatajaid kogunud mängufilmid "Pilvede all. Neljas õde", "Rohelised kassid" ja "Portugal", dokumentaalfilmid "Rodeo", "Ahto. Unistuste jaht", "Enam kui elu", vähemuskaastootmises valminud film "Luik", lühifilmide kassett "Paha lugu" jt.

 Mai alguses jõuab kinodesse Maria Avdjushko debüütmängufilm "Tuliliilia" ja EV 100 juubeliprogrammis valminud dokumentaalfilmide kassett "Juured". Aasta teisel poolel jõuavad kinodesse täispikk nukuanimafilm "Morten lollide laeval", EV100 juubeliprogrammi mängufilmid "Võta või jäta", "Põrgu Jaan" ja "Eia jõulud Tondikakul" ning samuti juubeliprogrammi dokumentaalfilm "Tuulte tahutud maa". Lisaks on sügisel oodata lühimängufilmide kasseti "Värske veri" ja mitme dokumentaalfilmi esilinastusi.

Senine vaatajarekord pärineb 2015. aastast kui Eesti filmid kogusid terve aasta jooksul 350 635 vaatajat ning suurimad publikuhitid olid "1944", "Supilinna salaselts" ja "Vehkleja".

2016. aastal said Eesti filmid 347 036 vaatajat. Siis purustas vaatajarekordid "Klassikokkutulek" 189 037 vaatajaga ning vaatajate esikümnes oli ka "Päevad, mis ajasid segadusse".

Toimetaja: Kaspar Viilup



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: