Timo Steiner ütles, et aastate jooksul on neid saateid olnud väga palju, mis on eriti hästi läinud. "Mis on nihu läinud, neid on olnud kindlasti ka," ütles ta ja meenutas, et üks eredamaid mälestusi oli näiteks see, kui nad kajastasid saates tummfilmi ning otsustasid ka kogu saate teha tummfilmina. "Selliseid lahendusi on üsna palju olnud, üks tohutult ilus Tšaikovski saade oli, kus suures osas saates ei kõlanud ühtegi nooti, vaid inimestel olid klapid peas ja nad kirjeldasid seda muusikat."

"MI" põrkeplatvormiks on Steineri sõnul olnud alati kunstmuusika, kuid see ei ole välistanud ka popmuusika kajastamist. "Kõik, mis selle ümber tiirleb, on meile sobinud, kindlasti ka jazz ja muusikateater," selgitas ta ja tõi välja, et nende viimane saade räägib Andres Kõpperist ehk NOËP'ist, keskenduses põhiliselt just tema suurele kontserdile koos ÜENSO'ga. "Ta tuleb oma imelise väikese autoga sinna proovipaika ja annab toredaid kommentaare, ta on armas, edev ning kaamerasõbralik inimene."

"Tavaliselt on see just Eesti fenomen, et pigem valitseb muusikavallas üleküllus ja ühe võttetiimiga ei ole võimalik igale poole minna, vahel me olimegi mitmes kohas ära jaotunud koos teiste tegijatega," tõdes ta ja sõnas, et samas on ka need nõrgad kohad, kus saatesse eriti materjali ei leia. "Jaanuari algus on tavaliselt Eesti muusikamaastikul selline aeg, kui puhub leige tuul, eriti midagi väga ei toimu ja peab nuputama, seal ajal peaksid mingid ideed olema varuks."

"MI" saatejuhi arvates võiks iga telesaade mõelda selle peale, et fikseeritud vormidest mööda vaadata. "Huvitav on see, kui tuleb mingi sündmus, mis sind kõnetab, ja sa leiad täpselt selle vormi, mis on selle materjali jaoks vajalik," lisas ta ja nentis, et saate tegemine võiks olla vaba loominguline laamendamine.