Kuidas sulle Intsikurmu seni meeldinud on?

Suurepäraselt! Ma kasutasin võimalust päev enne oma etteastet kohale tulla, kuna olen kuulnud, et see on üsna unikaalne festival, mis toimub ägedas metsas. Etteasted on ka üsna rajud olnud, eile käisin ma Big Freediat kuulamas ja Regret jäi ka Noodle Boxi lavalt meelde. Aga üldiselt on olnud tore. Ise esinesin ma väga omapärasel tiigiga laval, kus publik on tegelikult natuke eemal (Metsalava - toim), see oli väga rahustav.

Aga Eestis polnud see vist sinu esimene kord?

Jah, see oligi juba teine kord, viimati olin ma siin selle aasta veebruaris, siis oli palju külmem ja kõik oli teistmoodi (Youngblood käis 12. veebruaril Kultuurikatlas Milky Chance'i soojendusesindajana - toim). Seega nüüd olen ma ära näinud väga külma ja väga kuuma ning mulle meeldivad vist mõlemad.

Ma vaatasin, et su tuur hakkab tegelikult alles kahe kuu pärast pihta, seega kuidas sa Põlvasse sattusid?

Pärast seda kontserti veebruaris astuski üks Intsikurmu korraldajatest ligi ja palus mul ka siin esineda. Kuna ma veedan suve Euroopas, ma olen siin juba kolm kuud olnud, otsustasin ka siit läbi hüpata, et kui ma siin juba olen.

always a fun time playing a festival in the middle of the estonian woods in front of a huge pond @Intsikurmu
probably one of the cooler stage set ups I've seen. ????????????????
????: Martin Kosseson pic.twitter.com/xgKDoujzgu

— Conner Youngblood (@Conner_YngBlood) August 5, 2018

Peagi on sul ilmumas uus album "Cheyenne" ning ma panin tähele, et sellel on ka kaks aastat vana pala "Birds of Finland" – miks nii?

Jah, juba kahe nädala pärast! Esialgu kirjutasingi ma selle laulu albumi tarbeks, mis sai ka peaaegu valmis, aga kui ma seda inimestele ette mängisin, soovitasid nad mul sellest lühialbumi teha ning võtta vaid viis kõige paremat ja kõige tugevamat laulu. Aga kuna "Birds of Finland" ja "Stockolm" on mõlemad osa sellest loost, mida ma ka uuel albumil jutustada tahan, jäid need "Cheyenne'i" sisse. Selleks olid nad mõeldud algusest peale.

Aga jätkates "Birds of Finlandiga", mis on muide mu isiklik lemmik. Kust on pärit laulu pealkiri? Miks mitte näiteks "Birds of Estonia"?

Aitäh! (naerab) See oleks ka päris lahe olnud. Aga ma kirjutasin samal ajal juba "Stockholmi", kus on samad instrumendid ning ma isegi lindistasin nad järjest, seega tundus loogiline Soomega jätkata. Ja mu seinal oli Soome rulataja Arto Saari poster. Kuid jah, see oli eelkõige lihtsalt jätk Rootsile. Seega Eesti ongi järgmine! Aga lindude asemel võiks olla pigem põdrad või midagi sellist - eks näis.

Veel panin ma tähele, et sul on Spotifys paar avalikku playlisti, kuidas need sündisid?

Suurem, mille nimi on "music i like", sai alguse juba neli-viis aastat tagasi, kui ma hakkasin oma muusikat iTunesist Spotifysse ümber kolima. Nüüd on seal ligi üheksasada laulu ja ma lisan neid pidevalt juurde. Mõnikord tuleb mul meelde mõni ammune lemmik ja siis leiab see oma tee sinna, teinekord kuulen ma kusagil mõnda täiesti uut laulu, mis mulle meeldima hakkab. Ma ei pea seal eriti korda ja ka täiendamise sagedus on üsna kõikuv, mõni päev lisan ma neli laulu ja siis on paar nädalat vaikust. See on lihtsalt hunnik muusikat, mis mulle meeldib ja ei midagi muud (naerab).

Oskaksid sa välja tuua mõned oma lemmikud, kes sind kõige rohkem mõjutanud on?

Selles mõttes ongi see suur playlist huvitav, et selle jooksul on tajuda mingit tooni muutumist ja kõiki neid, kes mind aastate jooksul mõjutanud on. Samas kui äsja lisatud laulud peegeldavadki seda, kus ma praegu olen. Aga väiksena meeldis mulle väga Sufjan Stevens. Samuti Elliot Smith, Bob Dylan ja Gorillaz. Kunagi armastasin ma ka emo-muusikat: Taking Back Sunday, Brand New, blink-182, Box Car Racer.

Praegu kuulan ma Cocteau Twinsi ja eriti Willie Nelsonit. Tema teeb countryt ja mulle tundub, et mu uuel albumil on ka natukene country elemente, mis on erinevatesse kohtadesse peidetud. Radiohead on ka suur lemmik, eriti "In Rainbows".

Eile päris minult üks sõber, kuidas ma sinu muusikat kirjeldaksin ning ma vastasin talle, et see on mõeldud pühapäeva hommikuteks. Kuidas sulle see määratlus tundub?

Hmm, see on päris täpne. Ma ei tee muusikat pidutsemiseks, vaid pigem üksi olemiseks. Rahunemiseks ja hingamiseks. See on kas taustamuusika selle heas mõttes või muusika, millesse tuleb süveneda. Mõlemad variandid töötavad. Kas panna klapid pähe ja ainult muusikale keskenduda või lasta sellel ühest kõrvast sisse ja teisest välja joosta. Minu eesmärk ongi inimesed ennast hästi tundma panna ja ise ennast hästi tundma panna. Ühesõnaga, see on täitsa hea kirjeldus.