Marianne Kõrver rääkis "OP+-le" Ingmar Bergmanist, oma uuest dokist ja vastukaja tekitanud "Pangast" ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

"OP+" vestles režissöör Marianne Kõrveriga, kes lahkas Margit Kilumetsa abil nii Ingmar Bergmani fenomeni, Kõrveri uut dokumentaali Tõnu Kõrvitsast kui ka tugevat vastukaja tekitanud telesarja "Pank", mille juures Kõrver ka ise lavastajana töötas.

"Mulle tundub, et Bergmanist rääkides on üldse raske rääkida mingisugusest konkreetsest ajast. Ta ei ole nii väga režissöör, kes oleks oma ajaga kuidagi kooskõlas olnud," selgitas Kõrver. "Bergmani loomingus on midagi, mis on ajaülene või igavikuline. Teemad, mida ta käsitleb, puudutavad inimhinge sügavamalt, ja ma arvan, et ajas ei ole inimhing kuigi palju muutunud."

"Bergman on teinud filme teemadel, mis mind ennast köidavad. Tema teemad on eksistentsiaalne võõrandumine, võimetus teise inimesega kontakti leida, jumala otsimine, selles kahtlemine," nimetas ta. "Ta on teinud väga palju filme naistest. Väga tihti on räägitud sellest, miks mehed teevad filme naistest, et kas on võimalik, et mees teab naistest rohkem. Mulle Bergmani puhul tundub, et ta on suutnud naisi kuidagi paremini mõista, nähes neid eemalt kuidagi selgemini kui vahel naised end ise tajuvad."

Ingmar Bergmani retrospektiivi on kureerinud režissöör Rainer Sarnet. "Ta on Bergmani loomingust, mis koosneb ligi 50 filmist, peatunud just 50. aastate lõpu ja 60. aastate alguse mustvalgel, kergelt ekspressionistlike stilistiliste lahendustega loomingul. See on periood Bergmani loomingus, kus ta muutus iseenda suhtes väga ausaks ja isiklikuks. Tänu sellele on see ka minu jaoks üks tema loomingu huvitavamaid perioode."

Sarnet on pannud sinna kokku nii Bergmani mõned tuntumad filmid, nagu "Persona", "Vaikus", "Seitsmes pitser", aga ka laiemale avalikkusele vähemtuntud filmid, nagu "Neitsiallikas", "Hunditund", "Armulaualised", "Nagu peeglis".

Kõrveril endal esilinastub novembri alguses dokumentaalfilm "Lageda laulud" helilooja Tõnu Kõrvitsast. Viimane pole ainus muusik Kõrveri dokumentaalfilmide portfoolios. "Ma ei saa öelda, et see oleks olnud mingisugune valik, et ma just muusikutest [dokumentaalfilme] teen. Mulle tundub, et inimesed, kellest ma filme teen, ma ei ole neid ise valinud, vaid mingil seletamatul kombel on nemad valinud mind."

Muusika on Kõrverile endalegi väga hingelähedale, sest ta on ka ise pärit helilooja perest ning õppinud elu jooksul palju muusikat, ka kompositsiooni. "Mõnes mõttes on mu loomingu esimene impulss just muusika. See suudab mind jätkuvalt inspireerida."

"Tõnu on kahtlemata väga soe inimene, aga mis mind intrigeeris-inspireeris, oli just nimel see, mida ta avalikkuses ütlemata jätab. Ma väga loodan, et seal filmis on kajastatud ka mõni selline tahk, mis ei ole varem avalikkuse ette jõudnud."

Kõrvitsast filmi tehes huvitas teda kõige rohkem see, kui kaasaegsele muusikale on ette heidetud teatud elitarismi ja kättesaamatust, siis Kõrvitsa muusika on olnud alati publikule hästi avatud ja ta läheb publikule emotsionaalselt väga korda.

"Ma olengi võtnud tema viimaste aastate ühe mahukama ja kõige edukama teose, "Lageda laulud". See film keskendubki sellele, et kuidas inimesed, kes ei ole muusikaga varem kokku puutunud, seda vastu võtavad, milliseid mõtteid, assotsiatsioone, tundeid see nendes tekitab. See on olnud väga kontseptuaalne, kontsentreeritud film, mis ma tegin Tõnu Kõrvitsast."

Kõrver tunnistas, et teda huvitas võrdselt nii Kõrvitsa suhe publikuga kui ka loominguline töö tema väikses ajamajakeses koduõuel.

"Aga mind on huvitanud kogu aeg see, kuidas inimene muusikat tajub. Vahel on see sõnastamatu, aga mul on hea meel, et muusikutel on seda kuidagi raskem sõnastada kui ilma muusikalise hariduseta kuulajal. Seal avanesid väga huvitavad aspektid, mida muusikat kuulates varem pole osanudki mõelda."

Kõige muu kõrvalt teeb Kõrver ka "Panka", mille puhul ta tunnistas, et huvi selle vastu on viimastel kuudel meedias kõvasti üles kütetud.

"Esiteks juba see formaalsus, et tegemist on Eesti kõige kallima sarjaga, mis kunagi on tehtud. Eks seda kiitust oli, kuna meil on välismaal hästi läinud. Seda on müüdud nii Soome, Lätti kui ka Ameerika Ühendriikidesse. Teda on valitud filmifestivalidele, kuhu varem ükski Eesti telesari pole jõudnud."

Ta usub, et ilmselt seepärast on need ootused olnud ka väga üleskruvitud. "Aga ilmselgelt ei saa üks asi kõigile meeldida. Mul on väga hea meel, et see on tekitanud vastukaja, mis on nii negatiivne kui ka positiivne. See näitab, et asi on tekitanud huvi ja hästi õnnestunud."

Ta tunnistas, et "Panga" tegemine sarnanes 3-tunnise filmi tegemisele. "Jah, ma kulutasin ilmselt palju närvirakke ja aega, aga see protsess oli äärmiselt meeldiv, sest teha sarja sellise stsenaariumi järgi nagu Eero Epner ja Tarmo Jüristo kirjutasid, on olnud puhas rõõm."

Kõrveri lavastatud on "Panga" viimane kolmandik. "Seitsmes, kaheksas, üheksas ja natuke ka kümnendast episoodist." Tema sõnul see sari alles avab ennast.

"Esimese episoodi põhjal ongi võimatu teha paikapidavaid lahendusi, Teine-kolmas, neljas-viies ja sealt edasi muutub sari nii stilistiliselt kui ka vormiliselt ja vaatajal tekib võimalus tegelastele rohkem kaasa elada, sest esimene episood ongi mõeldud tutvustuseks, kus me näitame kõiki tegelasi natukene ja räägime, mis ees ootab."

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: